Oluline Ukraina sõjas esmaspäeval, 28. aprillil kell 18.25:

- Lavrov nõuab viie annekteeritud Ukraina ala tunnustamist Venemaa osana

- Trump kutsus Putinit lõpetama rünnakud ja rahu sõlmima;

- Saksamaa väljendas kahtlust USA Ukraina plaani suhtes;

- Ukraina ründas droonidega elektroonikatehast Brjanski oblastis;

- Šmõhal: USA varasem abi Ukrainale jääb mineraalide lepingust välja;

- Põhja-Korea kinnitas vägede saatmist Venemaale;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit.

Lavrov nõuab viie annekteeritud Ukraina ala tunnustamist Venemaa osana

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles usutluses Brasiilia ajalehele O Globo, et Krimmi, Sevastopoli, Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblasti Venemaale kuulumise rahvusvaheline tunnustamine on Ukraina kriisi lõplikuks lahendamiseks esmatähtis.

Samuti nõuab Venemaa Ukraina eemalejäämist NATO-st ning vene keele, kultuuri ja Vene õigeusu kiriku hävitamise lõpetamist. Lavrovi sõnul tuleb Ukraina demilitariseerida ja denatsifitseerida.

Trump kutsus Putinit lõpetama rünnakud ja rahu sõlmima

USA president Donald Trump kutsus pühapäeval, päev pärast kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, Venemaa režiimijuhti Vladimir Putinit lõpetama rünnakud Ukrainas ja nõustuma rahulepinguga.

"Noh, ma tahan, et ta lõpetaks tulistamise, istuks maha ja kirjutaks kokkuleppele alla," ütles Trump vastuseks küsimusele, mida ta Putinilt soovib. 

Trump rääkis Morristowni lennuväljal enne Washingtoni suundumist, kui oli laupäeval osalenud Roomas paavst Franciscuse matustel, kus kohtus ka Zelenskiga. Kaks liidrit rääkisid näost näkku esimest korda pärast kurikuulsaks saanud  telekohtumist veebruaris Valges Majas. 

Pärast nende lühikest vestlust Rooma Peetri kirikus seadis Trump kahtluse alla, kas Putin soovib sõja lõppu, mis on laastanud suuri alasid Ida-Ukrainas ja tapnud kümneid tuhandeid inimesi.

"Meil on minu arvates kokkuleppe piirjooned olemas ja ma tahan, et Putin sellele alla kirjutaks," jätkas Trump, kui viitas USA pakutud rahuplaanile enam kui kolm aastat kestnud sõja lõpetamiseks Ukrainas.

Trump ütles pühapäeval samas, et tema arvates on Zelenski valmis Krimmist loobuma, mis on otseses vastuolus Ukraina liidri avaldustega Venemaa poolt annekteeritud poolsaare kohta.

"Oh, ma arvan küll," ütles Trump vastuseks ajakirjanike küsimusele, kas tema arvates on Zelenski valmis loobuma territooriumist, mille Venemaa 2014. aastal okupeeris ja annekteeris.

Pärast valituks osutumist on Trump oma varasematest ütlustest mitmel puhul taganenud ning muuhulgas väitnud, et vastavad avaldused olid tahtlikult liialdavad, kujundlikud või naljatlevad teatud kindlate eesmärkide saavutamiseks.

"Krimm kuulub Ukrainale," ütles president Zelenski alles reedel ja kinnitas, et tema positsioon selles osas ei ole muutunud, kuigi Trumpi hiljutised avaldused on Venemaa poolt ebaseaduslikult annekteeritud poolsaare tuleviku küsimärgi alla seadnud.

"Meie positsioon pole muutunud: ainult ukrainlastel on õigus otsustada, mis alad on Ukraina omad. Ukraina põhiseadus ütleb, et kõik ajutiselt okupeeritud alad kuuluvad Ukrainale, ukraina rahvale," toonitas Zelenski ajakirjanikele Kiievis.

Trump kritiseeris laupäeval Putinit hiljutiste rünnakute eest Ukraina tsiviilelanikele ja ütles, et "võib-olla ei taha ta sõda lõpetada". Trump avaldas pärast kohtumist Zelenskiga kahtlust, et võib-olla tuleb Putinile teistmoodi läheneda.

"Polnud mingit põhjust, miks Putin oleks pidanud tulistama viimastel päevadel rakette tsiviilpiirkondadesse, linnadesse ja küladesse," kirjutas Trump oma sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social.

"See paneb mind mõtlema, et võib-olla ta ei taha sõda lõpetada, et ta lihtsalt veab mind ninapidi ja temaga tuleb teistmoodi tegeleda, läbi "Panganduse" või "Teiseste sanktsioonide?" Liiga palju inimesi sureb!!!" kirjutas USA riigipea.

Saksamaa väljendas kahtlust USA Ukraina plaani suhtes

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles pühapäeval, et Ukraina peab hoolikalt kaaluma, millega nõustuda USA vahendatavas rahulepingus.

"Ukraina on muidugi juba mõnda aega teadnud, et jätkusuutlik ja usutav relvarahu või rahuleping võib hõlmata territoriaalseid järeleandmisi," ütles Boris Pistorius intervjuus Saksa rahvusringhäälingule ARD.

"Kuid need järeleandmised kindlasti ei lähe... nii kaugele, kui USA presidendi viimases ettepanekus," ütles Pistorius.

Ameerika Ühendriigid ei ole oma rahuplaani üksikasju avaldanud, kuid on pakkunud välja rindejoone külmutamise ja Venemaa kontrolli aktsepteerimise Krimmi üle vastutasuks rahu eest.

Uudisteportaal Axios teatas Ukraina ametiisikutele viidates, et USA võib pakkuda Venemaa okupatsiooni de facto tunnustamist Ukraina Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblastis.

Pärast nädalaid kestnud näilist Vladimir Putini soosimist läbirääkimistel andis Trump laupäeval märku uuest lähenemisest Vene presidendile.

"Putinil polnud mingit põhjust tulistada viimastel päevadel rakette tsiviilpiirkondadesse, linnadesse ja asulatesse," ütles Trump postituses oma sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social.

"See paneb mind arvama, et võib-olla ta ei tahagi sõda lõpetada, ta lihtsalt veab mind ninapidi ja temaga tuleb teisiti tegeleda," kirjutas Trump, kes ähvardas ühtlasi Putinit sanktsioonidega.

Trump tegi need kommentaarid vahetult pärast kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga Rooma Peetri kirikus enne paavst Franciscuse matusetseremooniat.

Pistorius tervitas kohtumist, kuid märkis: "Samal ajal võib öelda, et asjad muutuvad juba peaaegu iga päev. Signaalid (Trumpilt) on väga vastuolulised – mõnikord väga sõbralikud ja mõnikord väga ebasõbralikud. Ütleksin, et lõpuks räägivad teod iseenda eest."

Ukraina ründas droonidega elektroonikatehast Brjanski oblastis

Ukraina korraldas ööl vastu esmaspäeva droonirünnaku Venemaa Brjanski oblastile, võttes sihikule sealse elektroonikatehase.

Brjanski oblasti juht Aleksandr Bogomaz teatas esmaspäeva hommikul, et oblasti õhuruumis hävitati mitukümmend Ukraina drooni ning rünnakus sai kahjustada tsiviilinfrastruktuur.

"Venemaa kaitseministeeriumi õhutõrjeüksused hävitasid meie piirkonna kohal mitukümmend mehitamata õhusõidukit," kirjutas kuberner öösel sotsiaalmeedias. Ukraina rünnak tekitas kahju tsiviilobjektidele ja infrastruktuurile, lisas Bogomaz.

Ukraina-meelsed sotsiaalmeediakanalid teatasid aga droonirünnakust Brjanski oblastis asuvale elektroonikatehasele Kremniy EL. See on üks peamisi Vene moodsate relvasüsteemide, sealhulgas õhutõrjesüsteemide Pantsir radarite, õhutõrjerakettide S-300, S-400 ja S-500, Iskanderi ja Kalibri tiibrakettide ning ballistiliste rakettide Topol-M ja Bulava mikrokiipide ja elektroonikakomponentide valmistajaid.

Earlier tonight, A Ukrainian drone struck the Kremniy El Microelectronics Plant in the city of Bryansk, Russia.

The plant has been targeted by the Armed Forces of Ukraine (AFU) three times so far, on January 13, January 24, and March 24. pic.twitter.com/fiSowSd97Z

— OSINTWarfare (@OSINTWarfare) April 28, 2025

Šmõhal: USA varasem abi Ukrainale jääb mineraalide lepingust välja

Ukraina ja Ameerika Ühendriigid leppisid kokku, et USA varasem abi Kiievile ei hakka kuuluma mineraalide lepingusse, mille Kiiev kavatseb Washingtoniga sõlmida, ütles Ukraina peaminister Denõss Šmõhal.

"On saavutatud kokkulepe, et dokument ei hõlma enne allkirjastamist antud abi," ütles Šmõhal pühapäeval sotsiaalmeedia vahendusel.

Šmõhal, kes viibis eelmisel nädalal Ameerika Ühendriikides Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga kevadkohtumistel, ütles pärast kohtumist USA rahandusministri Scott Bessentiga, et lepingus liiguti edasi.

"Kõige olulisem on see, et oleme selgelt määratlenud oma punased jooned, leping peab olema kooskõlas Euroopa Liidu kohustustega ega tohi olla vastuolus Ukraina põhiseaduse ja õigusaktidega," ütles ta.

Ukraina peaminister lisas, et dokumendi kallal töötavad juriidilised meeskonnad.

USA riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz ütles pühapäeval, et leping saab sõlmitud.

Pooled allkirjastasid 18. aprillil memorandumi, mis oli esimene samm Ukraina maavarade arendamise kokkuleppe sõlmimise suunas. See on USA presidendi Donald Trumpi edendatud kokkulepe, mis on seni osutunud kättesaamatuks.

Kuigi mõlemad pooled olid veebruaris loodusvarade koostöölepingu allkirjastamisele lähedal, lükkus see edasi pärast Trumpi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnasõjaks paisunud kohtumist Valge Maja ovaalkabinetis.

Põhja-Korea kinnitas vägede saatmist Venemaale

Põhja-Korea kinnitas esmaspäeval esimest korda, et on saatnud vägesid Venemaale, teatasid teiste seas Lõuna-Korea ja USA meediakanalid.

Põhja-Korea riiklikus uudisteagentuuris KCNA edastati, et Pyongyangi sõdurid aitasid Moskval tagasi vallutada Ukraina kontrolli all olnud territooriumi piiriäärses Kurski oblastis.

"Põhja-Korea liider Kim Jong-un tegi otsuse Venemaaga sõlmitud lepingu osana," seisis KCNA uudises.

"Meie relvajõudude allüksused osalesid Kurski alade vabastamise operatsioonides. Sõdurite jõupingutused on edukalt lõpule viidud," lisati uudises. 

Lõuna-Korea ja lääne luureagentuuride kohaselt saatis Põhja-Korea Venemaale Kurski oblastis appi üle 10 000 sõduri.

"Need, kes võitlesid õigluse eest, on kõik kangelased ja kodumaa au eest seisjad," ütles Kim KCNA vahendusel.

Kim lisas, et pealinna ehitatakse peagi monument lahingukangelastegudele.

Põhja-Korea armee ülemjuhatuse teatel viidi võidukalt lõpule operatsioonid Kurski piirkonna vabastamiseks, et tõrjuda tagasi nende sõnul Ukraina võimude seikluslik sissetung Venemaale.

Põhjakorealaste osalust tunnistas laupäeval ka Vene kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov, kes tervitas Põhja-Korea kangelaslikke sõdureid, kes tema sõnul osutasid märkimisväärset abi Ukraina relvaüksuste võitmisel.

Ukraina üksused võitlevad endiselt Venemaa Kurski oblastis, ütles president Volodõmõr Zelenski pühapäeval päev pärast seda, kui Moskva kuulutas oma läänepoolse oblasti täielikku vabastamist.

"Meie sõjavägi jätkab Kurski ja Belgorodi oblasti teatud piirkondades aktiivset kaitsetegevust," kirjutas Zelenski suhtlusvõrgustikus.

Riigipea möönis, et olukord on paljudes kohtades keeruline.

Venemaa väitis laupäeval, et vallutas Gornali, mis on viimane Ukraina kontrolli all olnud asula oma piiri äärses Kurski oblastis, kus Kiiev alustas 2024. aasta augustis üllatusrünnakut.

Ukraina armee lükkas Venemaa väite tagasi ja nimetas seda propagandaks.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 948 800 (võrdlus eelmise päevaga +1160);

- tankid 10 723 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 22 338 (+13);

- suurtükisüsteemid 27 038 (+31);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1373 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1145 (+0);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 34 083 (+72);

- tiibraketid 3196 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 46 292 (+105);

- eritehnika 3860 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.