"Nii palju siiski on muutunud olukord, et Venemaa juhid räägivad mingisugusest vajadusest midagi kokku leppida ja see on ikkagi toimunud muutus, et on üldse kõnelused sellel teemal. Enne seda, kui Donald Trump sai presidendiks ei toimunud reaalselt mitte mingisugust kõnelust," sõnas Saks saates "Välisilm".

Julgeolekuekspert tõi välja, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski ei osanud alustada protsessi Venemaaga ning ega seda eriti soovinudki.

"Ta ei osanud käivitada mingisugust sellist rahvusvahelist protsessi. Mäletatavasti oli antud Ukrainale ülesandeks koguda kokku see rahukonverents, kus Venemaa ei osalenud ja mis siis ühe korra käis ka tipptasemel koos, midagi seal räägiti, aga reaalset protsessi ei tekkinud. Selles mõttes tuleb tunnistada, et president Trumpi ajal on tekkinud mingisugune reaalne protsess, kus ka Venemaa ikkagi päriselt on sunnitud USA-ga rääkima," selgitas Saks.

Esmaspäeval teatas Kreml, et Venemaa president Vladimir Putin andis välja käsu kolmepäevaseks relvarahuks 8.–10. mail, mil Venemaal tähistatakse võidupüha.

Saksa sõnul proovivad venelased presenteerida lühiajalist relvarahu, kui vastutulekut Trumpile, kuid reaalsuses on tegu hoopiski Venemaa enda ebakindlusega.

"Ma arvan, et kui vaadata viimase viie päeva sündmuseid, siis siin on kaks olulist dünaamikat toimunud. Üks oli Vatikanis toimunud matusetseremoonia, mis kasvas üle kahepoolseks Ukraina kõnelustevooruks ja ilmselgelt on näha, et Venemaa nende piltide valguses tajus tõenäoliselt, et see dünaamika hakkas neile muutuma ebasoodsaks. Ka Trumpi näoilmest oli näha, et seal kohtumisel Zelenskiga toimus mingisugune muutus," ütles Saks.

Good meeting. We discussed a lot one on one. Hoping for results on everything we covered. Protecting lives of our people. Full and unconditional ceasefire. Reliable and lasting peace that will prevent another war from breaking out. Very symbolic meeting that has potential to… pic.twitter.com/q4ZhVXCjw0

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) April 26, 2025

Saksa hinnangul pakkus Venemaa lühiajalise relvarahu välja selleks, et ameeriklaste rütm sassi ajada.

"Peale seda ütles Venemaa president, et ta on valmis otseläbirääkimisteks Ukrainaga ja see on tõenäoliselt olnud sellise viimase kahe nädala üks teema, et kuidas korraldada seda võimalikku vaherahu ja muude lepingute allakirjutamist, sest USA ei saa kirjutada alla mingisugusele paberile ja korraldada selle vormistamist. See pole võimalik. Venemaa presidendi ettepanek teha 8. maist kuni 11. maini vaherahu - see on jälle selleks, et USA rütm sassi lüüa. Mängitakse seda mängu, et tahetakse USA panna kiirustades tegema mingisuguseid uusi järeleandmisi või tulema Venemaale vastu sinna, kus ta vahepeal oli," sõnas Saks.

Ühtlasi arvab Saks, et Trumpi sõnavõtud nii Venemaa poolt kui vastu ei ole tingitud sellest, et president oleks oma arvamust kogu aeg muutmas, vaid hoopiski sõltub kõik ta emotsioonidest.

"President Trump esineb väga sageli improviseeritud meedias - suvalistele ajakirjanikele. See on teadlik poliitika, et ta on kogu aeg meedia jaoks kättesaadav ja suhtleb, aga sõltuvalt mingisugustest hetketujudest tulevad ka sellised kaootilised väljaütlemised," selgitas julgeolekuekspert.

Lisaks märgib Saks, et USA presidendi läbikukkumine Ukraina sõja protsessis seisneb selles, et ta seadis endale ülimalt keerulise eesmärgi lõpetada sõda ühe päevaga.

"Trump ei saanud aru, et USA-l ei ole piisavalt jõuhoobasid kiiresti ja enda soovi kohaselt seda sõda Ukrainas lõpetada. Esiteks ei saa tõenäoliselt USA praegune administratsioon aru, mille pärast see sõda käib. Nad ei suuda seda enda jaoks defineerida. Teine põhiline suur taktikaline viga on see, et olles enesekindlus ise, president Trump hakkas seadma tähtaegu, et oma edumäära kehtestada. See frustratsioon, nagu me näeme, on kerge tekkima, kui selgub, et sa pole mitte ligilähedalgi sellele tulemusele, mida sa oled suure suuga lubanud," sõnas Saks.