Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu sisaldab kokku ligi 20 muudatust, mille eesmärk on tervikuna ajakohastada toimetulekutoetuse süsteemi. Nii näiteks luuakse muudatustega võimalus arvestada ka toimetulekutoetuse maksmisel lapseks neid 18-aastaseks saanud inimesi, kel keskharidust veel pole, kuid kes õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes. Muudatuste järgi makstakse neile õppivatele täisealistele toimetulekutoetust edasi lapse piirmääras ehk 240 eurot kuus.

"Me oleme perehüvitiste seaduses juba arvestanud lapsi kuni 19-aastasena ja ma arvan, et see on äärmiselt õige, et me Eestis ka teised süsteemid sarnaselt üles ehitame ehk siis tõesti toimetulekutoetuses soovime edaspidi arvestada ka nõnda, et 18–19-aastaseid õppivaid noori, nende piirmäär oleks kõrgem," ütles sotsiaalministeeriumi majandusliku toimetuleku poliitika juht Kati Nõlvak.

Kõrgeim piirmäär kehtiks seesugustele inimestele kuni selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19-aastaseks või kuni õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Kehtiva seaduse alusel praegu 18-aastaseks saanud õppiv inimene lapse piirmääras toimetulekutoetust enam ei saa ja tema toetuse summa väheneb automaatselt.

"Ehk kui see laps saab 18, siis tema toetusesumma langeb 240 eurolt 160-le. Tahamegi muuta seda nõnda, et ta mitte ei langeks 160 peale, vaid jääks jätkuvalt 240 eurole. Ehk et 80 eurot suurem oleks see toetus võrreldes hetkel kehtiva seadusruumiga," lisas Nõlvak.

Eelmisel aastal sai toimetulekutoetust kokku üle 15 500 leibkonna. Neist omakorda moodustasid lastega leibkonnad üle 20 protsendi. Kuna kõikides perekondades ei ole 18–19-aastaseid, siis tervikuna võiks eeltoodud muudatus puudutada rohkem kui 10 protsenti kõikidest toimetulekutoetuse saajatest.

Perekondade vaatest on Nõlvaku sõnul teine oluline muudatus seegi, et tulevikus on võimalus arvestada toimetulekutoetuse määramisel ka seda, et laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures.

"Kui ema ja isa elavad lahus ja mõlemad on toimetulekutoetuse saajad ning nad on ära jaganud, kuidas ja kus laps elab – mingi osa ühes kohas, mingi osa teises kohas – siis hetkel kehtiv süsteem lubab seda last arvestada ainult ühte perekonda."

Ehk praeguse süsteemi järgi saaksid nii Mari kui ka Jüri üksinda elades kumbki toimetulekutoetust 200 eurot kuus. Alaealise lapse eest saaks 240 eurot, aga üks neist, vaatamata sellele, et see alaealine laps viibib vahepeal ka teise vanema juures. Eelnõus toodud muudatuse järgi saaksid ka tulevikus Mari ja Jüri üksinda elades kumbki toimetulekutoetusena 200 eurot, aga muudatus võimaldab lapse toimetulekutoetuse lahus olevatel vanematel näiteks pooleks jagada ehk siis 240 eurost 120 Marile ja sama palju ka Jürile.

Eelnõule ootab sotsiaalministeerium tagasisidet maikuu keskpaigaks. Nõlvaku sõnul võiksid sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ettepanekud valitsusse jõuda sügise esimeses pooles.