Pakosta saatis eelmisel nädalal asjasse puutuvatele osapooltele laiali kohtureformi ühe osa, kus on kirjas, et kohtute töökoormus aina kasvab ning kohtuasjade lahendamise aeg pikeneb. Muudatuste tulemusel peaks aga kohtusüsteem tõhusamaks, kvaliteetsemaks ja kiiremaks muutuma.

Praegu on Eestis Harju, Tartu, Viru ja Pärnu maakohus, Tallinna ja Tartu halduskohus ning Tallinna ja Tartu ringkonnakohus.

Eri piirkondades on kohtunike töökoormus erinev ja seetõttu on ka sisult samalaadsete kohtuasjade menetlusaeg eri kohtutes erinev. Näiteks oli tsiviilasjade keskmine menetlusaeg Viru maakohtus mullu 97 päeva, Harju maakohtus aga 134 päeva. Erinevad on eri kohtutes ka kriminaal- ja haldusasjade menetlusajad.

"Praeguses kohtusüsteemis puudub paindlikkus kiiresti reageerida töökoormuse muutustele ja vastata ühiskonna ootusele tõhusa kohtumenetluse järele," sedastab väljatöötamiskavatsus.

Ettepaneku kohaselt on esimene võimalus eri piirkondade kohtunike ühetaolise koormuse saavutamiseks sama astme kohtute ühendamine, nii puuduks edaspidi piirkondlik kohtualluvus, vaid kohtuasi alluks Eesti kohtule.

See tähendab, et Harju, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus ühendataks ning Eestisse jääkski ainult üks maakohus, mis lahendab tsiviil- ja süüteoasju. Kohtunik nimetataks edaspidi ametisse maakohtusse, kuid kohtumajades säiliks alaline teenistuskoht ja senine asukoht.

Iga kohtunik menetleks oma kohtuasja sõltumata oma alalisest teenistuskohast, lähtuvalt oma spetsialiseerumisest. Senised kohtumajad jääksid alles. Niisugune süsteem peaks aitama tagada, et süüteoasju lahendavate kohtunike koormus on ühtlane ning ka võimaldama kitsamat spetsialiseerumist.

Liitmine ootaks dokumendi kohaselt ees ka Tallinna ja Tartu halduskohust ning Eestisse jääkski seejärel üks haldusasju lahendav halduskohus. Kohtusse pöörduja saaks kohtuga suhelda Tallinna, Tartu või Jõhvi kohtumaja kaudu.

Ühendataks ka Tallinna ja Tartu ringkonnakohus ning seniste valdkondlike kolleegiumide alusel moodustatakse tsiviilkolleegium, kriminaalkolleegium ja halduskolleegium, millest ühte kuuluks iga ringkonnakohtunik.

Samaliigiliste kohtute ühendamine tekitaks väljatöötamiskavatsuse kohaselt vajaduse töötada välja uus kohtute töö juhtimise mudel. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtus moodustataks kohtu eestseisus, mis on kohtu juhtimisorgan.

Selle lahenduse kõrval toob väljatöötamiskavatsus välja ka alternatiivi, mille puhul suunataks kohtuasjad lahendamiseks teise kohtusse, muutmata kohtualluvust. Kohtuid sellisel puhul ei ühendataks ja säiliks senine kohtusüsteem. Kohtunike töökoormuse ühtlustamiseks jagataks aga teatud liiki kohtuasjad lahendamiseks teise maakohtusse või halduskohtusse.

Suure koormusega aitaks toime tulla asenduskohtunikud

Lisaks eelnevalt väljapakutule sisaldab väljatöötamiskavatsus ettepanekut luua asenduskohtunike süsteem, sest praegune süsteem ei tule toime töökoormuse ootamatu kasvuga. Asenduskohtunik saaks olla esimese või teise astme kohtunik, kes kutsutakse teenistusse tähtajaliselt, kui töökoormus on ajutiselt kasvanud. Näiteks võiks asenduskohtunikuna töötada pensionile siirdunud või omal soovil teenistusest lahkunud kohtunikud.

Veel ühe kitsaskohana toob dokument välja asjaolu, et praegu saab tervisehäirega kohtuniku vabastada ametist ainult tema enda algatusel, aga kohtusüsteem peaks saama hinnata ka kohtunike füüsilist ja vaimset tervist ning kui see takistab kohtuniku tööd, peaks riigikohtu üldkogul olema võimalus ta ilma tema enda nõusolekuta ametist vabastada.

Väljatöötamiskavatsus näeb ette ka kohtunike järelevalve ja distsiplinaarvastutuse suurendamist ning kohtunikukandidaatide julgeolekukontrolli lõpetamise, nii et seda tehtaks ainult sellisele kandidaadile, kelle kohta on riigikohtu üldkogu teinud presidendile ettepaneku ta kohtunikuna ametisse nimetada.

Ära kaotataks rahvakohtuniku institutsioon, sest praktikas on esile kerkinud mitmed probleemid, näiteks puuduvad neil väljaspool kohtusaali selged tegevuspiirangud ja nende üle pole ei järelevalvet ega taustakontrolli. Pikemate kriminaalmenetluste puhul on suur risk, et rahvakohtunik langeb menetluse kestel välja ja seetõttu tuleb protsessi uuesti alustada, vahepeal võivad aga süüteod aeguda.

Teise võimalusena toob ministeerium välja lahenduse, et rahvakohtunik osaleks ainult teatud liiki esimese astme kuritegude menetlusel.

Kohtunikud pole plaaniga rahul

Harju maakohtu kohtunikud teatasid justiitsministeeriumile, et nelja maakohtu ühendamise idee puhul on vastuseta küsimus, kuidas see peaks aitama kulusid kokku hoida. Samuti on nende hinnangul kõik ühe maakohtu loomise põhjusena nimetatud eesmärgid juba praeguseks täidetud.

Kohtunike sõnul on kohtusüsteem pooleteistkordselt üle koormatud ning asjade ümberjagamine seda probleemi ei lahenda.

"Meile teadaolevalt puudub analüüs kohtute liitmisega kaasnevate kulude suurenemise või kokkuhoiu kohta. Puudub ka analüüs selles osas, kuidas saavad kohtud pakkuda paremat teenust ja kuidas tõuseb kohtute juhtimiskvaliteet. Lisaks ei ole selge selle plaani vastavus põhiseadusele," teatasid Harju maakohtu kohtunikud, kelle hinnangul suurendaks toimiva süsteemi lammutamine kohtusüsteemi kulukust.

Tartu ringkonnakohtu kohtunikud ei ole samuti ühe ringkonnakohtu loomise plaaniga nõus. See on nende hinnangul selges vastuolus põhiseadusega, kuid ühtlasi vähendab õigusemõistmise kättesaadavust Lõuna-Eestis.

"Eraldi ringkonnakohtud tagavad õigusemõistmisel regionaalse tasakaalu ning võimaldavad kohtusüsteemil arvestada erinevate piirkondade eripäradega. Samas võib tervet Eestit hõlmava ringkonnakohtu korral näha efektiivsuse saavutamiseks survet õigusemõistmise koondamiseks Tallinna," tõdesid nad.

Ringkonnakohtute liitmine ei suurenda Tartu kohtunike hinnangul ka kohtunike spetsialiseerumist ning kohtunike asumine Eesti eri paigus ning virtuaalsed töökoosolekud ei soosi sidusat meeskonnatööd ja vahetut suhtlemist.

"Kohtuasjade arutelude kolimine Teamsi ei pruugi olla piisavalt turvaline ning võib kaasa tuua ohu konfidentsiaalse informatsiooni kompromiteerimiseks," lisasid kohtunikud.

Tagasisidet on andnud ka kohtujuhid: Pärnu maakohtu esimees Toomas Talviste, Harju maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Tartu maakohtu esimees Marek Vahing, Tartu ringkonnakohtu esimees Tiina Pappel ja Viru maakohtu esimehe asendaja Angelina Abol teatasid, et on plaani suhtes kriitilised.

Nad tõid välja, et kohtute haldamise nõukojas mullu detsembris heaks kiidetud kohtute arengukava aastani 2030 ei näe ette ühe kohtu mudelit ja on üllatav, et sedavõrd oluline küsimus on lisatud koalitsioonilepingusse, kui kohtute seisukohad on välja selgitamata.

Lisaks märkisid kohtute juhid, et riigikohtu tellitud mõjuanalüüsi kohaselt on ühe kohtu mudel põhiseadusega selges vastuolus.

Ühe kohtu mudel vähendab kohtute juhtide sõnul ka õigusemõistmise kättesaadavust väiksema elanike arvuga piirkondades ning õigusemõistmine, ressursid ja inimesed hakkavad koonduma sinna, kus asub kohtu juhtkond. Ka ei tõsta see õigusmõistmise kvaliteeti ega ole kulutõhus ning võib ohustada kohtuniku sõltumatust.

Tallinna ringkonnakohtu juht tõi esile ühendamise häid külgi

Siiski leidub plaanil ka toetajaid. Tallinna ringkonnakohtu esimees Kristjan Siigur ütles, et talle see idee meeldib, sest ta näeb selles võimalusi.

"Võimalusi just nimelt selleks, et kohtusüsteemile riigieelarvest antavat ressurssi paremini jagada ja paremini ümber jagada vastavalt vajadustele ehk suunata ressurss nende asjade lahendamisele, milleks seda parasjagu kõige rohkem vaja on," põhjendas ta.

Siiguri sõnul on seda lihtsam teha vähemate ja suuremate asutuste sees. Samas möönis ta, et sellele mõttele on arvukas vastuseis ja oletatavasti on toetajaid vähem kui vastaseid.

"Sellegipoolest mulle tundub, et see ei ole kindlasti selline asi, sellised mõtted, mis tuleks kiiresti maha matta. Siin ei saa ära unustada, et tegelikult eelnõu väljatöötamiskavatsus on õigusloomeprotsessi esimene etapp. Kirjeldatakse mingisuguseid ideid, kuidas mingisuguseid eesmärke saavutada. Selle protsessi käigus saavad esitada kõik, kes kes vähegi soovivad, oma vastuväiteid, oma alternatiivseid mõtteid," lisas Tallinna ringkonnakohtu esimees.

Ta pidas võimalikuks, et selle protsessi tulemusel koorub välja palju parem tulemus kui see, mis praegu väljatöötamiskavatsusse on kirja saanud.

Siigur leiab, et välja käidud ühendamisplaan pakuks avaramaid võimalusi õigusemõistmisele kuluvaid ressursse tõhusamalt kasutada ning suuremates kohtuasutustes saaks hõlpsamini moodustada osakondi või kindlamatele valdkondadele spetsialiseerunud kohtunike ametnike gruppe.

"Täna üks probleem, mis on väga tõsiselt kohtute ees, on see, et /.../ vaidlused lähevad aasta-aastalt järjest keerulisemaks ja ajamahukamaks," tõdes Siigur, kelle sõnul ei saa enam lubada, et on kohtunikke, kes suudavad universaalselt ja üsna kiiresti lahendada ära väga erinevates õigusvaldkondades tekkivaid küsimusi.

Siiguri sõnul tundub talle, et konsensus valitseb selles osas, et praeguse kohtukorralduse ja kohtu ülesannete ning riigieelarvest kohtutele eraldatava ressursi juures ei ole võimalik seda tööd jätkusuutlikult ära teha. Kohtud ei saa valida, millised küsimused ära lahendada ja praegune süsteem ei suuda tema hinnangul jätkusuutlikkult õigusemõistmist põhiseaduse vaimus ära lahendada.

Kolleegide välja toodud hinnang, et justiitsministeeriumi plaan on põhiseadusega vastuolus, ütles Siigur, et kus on kaks juristi, seal on kolm arvamust ehk tema seda vastuolu pigem ei näe.