SKP kiirhinnang: esimese kvartali majanduskasv oli 1,2 protsenti
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal suurenes Eesti esimese kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1,2 protsenti.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp ütles, et 2025. aasta esimeses kvartalis jätkus Eesti majanduse seisundi paranemine.
Võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga suurenes SKP 1,2 protsenti ja võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud 0,1 protsenti.
SKP 2025. aasta esimese kvartali andmed avaldab statistikaamet 30. mail.
SKP kiirhinnangut koostab statistikaamet statistiliste mudelite abil ja see ei ole metoodiliselt võrreldav ametliku SKP aegreaga.
Ökonomist: majanduse elavnemisele viitavad ka teised indikaatorid
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles, et statistikaameti kiirhinnang sisendab optimismi.
"Majandus pöördus tõusule juba eelmise aasta viimases kvartalis kui nägime sarnast 1,1 protsendilist aastakasvu. Majanduse elavnemist toetavad ka teised indikaatorid. Näiteks värskelt avaldatud jaekaubanduse näitajad märtsi kohta näitasid kaks protsenti kasvu. Kasvama on hakanud eksport, tööstustoodangu näitajad veebruaris näitasid kasvu. Vähenenud on ka töötute arv," loetles Eamets.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tõdes samas, et pigem võiks öelda, et majandus enam ei lange.
"Majanduskasv on jätkuvalt kõhn, ei paista hästi elektriposti tagant välja. Päris ilma ka ei ole, aga see, kas majanduskasv ka välja paista, sõltub sellest, kummalt poolt posti seda vaadata," ütles Uusküla.
"Kõige hullem on hetkel möödas. Majandus enam ei lange. Aga ta ei tõuse ka märkimisväärselt," lisas Uusküla. "Selle aasta esimeses kvartalis püsis SKP praktiliselt samal tasemel, kus ta oli eelmise aasta neljandas kvartalis tõustes vaid 0,1 protsenti."
"Eelmise aasta viimase kvartali kasv 0,7 protsenti. See on Eesti majanduse jaoks keskmise kasvu mõõtu, kuid arvestades seda auku, millest oleme välja tulemas, jäi ta kõhnaks. Paraku oli ka selle kasvu taga mitte sisuline majanduse elavnemine, vaid hoopis autode ennaktempos ostmine ja autode laovarude vähenemine, mis mõjutab otseselt majanduskasvu positiivselt," ütles ökonomist.
Selle aasta majanduskasvu väljavaade on Uusküla hinnangul täis ebakindlusi. "Trumpi alustatud tollimaksude loterii on pannud nii mõnegi eksportija väljavaate nigelasse seisu. Ukraina sõja lõppu küll oodatakse kuid pole selge, et selle tingimused tuleksid meile soodsad," ütles ta.
"Samas aga on Eesti majanduse potentsiaal jätkuvalt hea. Tarku inimesi ning ettevõtlikke ettevõtteid jagub. Riik on suurendamas kaitsekulutusi, mis osaliselt jõuab välja ka kodumaisesse nõudlusesse," lõpetas Uusküla.