"Viimasel ajal on kuulda olnud, et mitmed suured Ameerika kaubandusettevõtted on läinud valitsuse juurde selgitama, et selliste maksudega tegelikult ja ei ole enam loogiline üldse kaupu üle piiri tuua – inimesed ei ostaks seda kaupa ja tõenäoliselt võib varsti näha Ameerikas üldse tühje poelette, kui see poliitika ei muutu," kirjeldas Müller "Terevisioonis" olukorda USA-s. "Näis, kas see survestab siis Trumpi ja valitsust oma poliitikat muutma," lisas ta.

Eelmisel nädalal Ameerika Ühendriikidest Rahvusvahelises Valuutafondi ja Maailmapanga kohtumistelt naasnud Müller rääkis, et USA valitsuse tollimaksude kehtestamine ja laiem majanduspoliitika oli ka neil kohtumistel jutuks. "Sest see, kui nüüd Ameerika valitsus on otsustanud hakata kaubandust piirama, kehtestama tollimakse ja teha seda just sellisel moel, ootamatult ja nii suures ulatuses nagu president Trump on välja käinud, siis see tõesti raputab kogu maailma majandust, võib öelda piisavalt palju," tõdes ta.

Mülleri sõnul saab tekkinud olukorda kirjeldada kui väga suurt segadust, kus keegi ei tea, milliseks kaubandusreeglid tegelikult kujunevad. Küll aga on selge, et sellise poliitikal on üldiselt negatiivsed tagajärjed.

"Kui valitsused piiravad vabakaubandust riikide ja ettevõtete vahel, siis see teeb kogu maailmamajanduse toimimise vähem tõhusaks, keskmiselt hinnad kallimaks. Eriti just siis, kui riik, antud juhul Ameerika Ühendriigid, kehtestab välismaisele kaubale täiendavaid makse, tähendab see tüüpiliselt, et need samad Ameerika tarbijad peavad siis nende toodete eest rohkem maksma ja hinnad tõusevad. Ka võtab see tõenäoliselt majanduse hoogu maha tervikuna ja majanduskasvu väljavaade saab olema nõrgem," selgitas Eesti Panga president.

Aga arvestades Ameerika Ühendriikide tähtsust kaubanduspartnerina Euroopale ja Hiinale, millele on kehtestatud eriti kõrged maksud, mõjutab see paratamatult ka teisi, tõdes Müller. "Ja üldiselt ei mõjuta muidugi hästi," lisas ta.

Küsimusele, kes Trumpi sellisest tollipoliitikast võidab, vastas Müller, et tõenäoliselt riigi enda ettevõtted, kes tollide alla jäävaid kaupu ka ise toodavad, aga seda vähem tõhusalt ja kallimalt, kuid nüüd suudavad muutunud olukorras siiski oma toodangut müüa. "Eks see võib olla ka Ameerika valitsuse üks mõte, et toetada kohalikke Ameerika tootjaid, kes suudaksid paremini konkureerida ja rohkem tootmist Ameerikasse tuua," märkis ta.

Aga arvestades seda, kui põimunud on tänapäeva majandus, võivad 100 aasta kõrgeimale tasemele tõstetud tollimaksud mõjutada ikkagi ka USA tootmisettevõtteid, kuna need vajavad samuti komponente teistest riikidest, millele aga kehtivad kõrged tollimaksud, lisas Müller.

Igal juhul kahjustab aga selline majanduspoliitika majanduse üldist olukorda, kuna tekitatud teadmatus ja ebakindlus pidurdab ettevõtete tegevust – nad võivad panna oma plaanid seisma, pidurdada investeeringuid, aga see võib muuta ka tavaliste inimeste käitumist, kes tunnevad ennast ebakindlamalt ning ei tee suuremaid oste ega kulutusi.

"Ja see kõik võtab majandusel hoogu maha, nii et see on juba halb. Ja isegi kui need maksud lõpuks ikkagi nii kõrged ei tule, siis kindlasti on juba osa kahju tehtud ja Ameerika majanduspoliitika usaldusväärsus on kannatada saanud," tõdes Müller.

Samas võib selline olukord olla kasuks Euroopa riikidele, kuna finantsturgude jaoks oleks siinne stabiilsem majanduskeskkond ja poliitika atraktiivsem võrreldes USA omaga ja tuua rohkem investeeringuid Euroopasse.

Kuna Hiina ei saa tohutuste tollimaksude tõttu enam oma kaupu USA-sse eksportida, võivad need suunduda Euroopasse ning siinsed hinnad alla lüüa, mis võiks olla kasulik eelkõige siinsetele tarbijatele, märkis Müller.

"See võib olla tarbija vaatest hea, et hinnad on natukene soodsamad. Teisalt selline ootamatu muudatus võib Euroopa tootjatele probleeme tekitada. Aga tervikuna, kui nüüd küsida, et kuidas see kõik Euroopat mõjutab, siis IMF-i hinnang on ka, et kui kõige suurema löögi võtab selles segaduses kindlasti Ameerika majandus, siis ka Euroopa puhul saab majanduskasv olema pisut aeglasem ja sama kehtib ka Eesti puhul," võttis keskpanga president kokku.

Ja kui ka Eesti majandus on pöördunud ka kasvule, mis Eesti Panga prognoosi kohaselt võiks tänavu olla ligi poolteist protsenti, IMF-i hinnangul aga 0,7 protsenti, siis 3-4 protsendist kasvu keskpank lähiaastateks ei prognoosi.

Müllerit intervjueeris Martha-Beryl Grauberg.