Riigikantselei juures tegutsev ettevõtjatest koosnev efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda kogus 450 ettepanekut riigi majanduse parandamiseks. Ettepanekud puudutavad planeeringute menetlemist, ettevõtete aruandlust ja Euroopa Liidu õiguste ülevõtmist.

Liisa Pakosta (Eesti 200) märkis saabunud ettepankute hulga kohta, et ju oli praegu õige aeg sellist asja teha ning ettepanekute seas oli palju selliseid, mida saab nimetada üliägedaks. Ettevõtjate seas valitsev äng aga annab tunnistust, et kõiksugu regulatsioonidega ja kohustustega on mindud liiale, lisas ta.

Tanel Kiik (SDE) nimetas nõukoja loomist pigem omamoodi ventiiliks, kust saab kogunenud pingeid välja lasta. Ettevõtjad ja inimesed vajavad pigem stabiilsust, aga viis valitsust nelja aasta jooksul seda neisse kindlasti ei süsti, lisas Kiik.

Maris Lauri (Reformierakond) ei nõustunud väitega, et nõukoja näol oleks tegu Reformierakonna valmiskampaaniaga, vaid et eesmärgiks ongi asju paremaks teha. "Põllu pealt tulevad signaalid selle kohta, mida on vaja teha, on kindlasti vajalikud," lausus ta.

Aivar Kokk (Isamaa) leidis, et bürokraatia vohamises võib süüdistada nii poliitikuid kui ka ametnikke, kuid kui vaadata järjest kerkivaid aktsiise ja maksukoormust, siis ei tundu jutt kokkuhoiust usutav, vähemalt mitte inimeste jaoks, kes seda kõike peavad kinni maksma hakkama. "Usku, et tänane koalitsioon midagi muudab – muudab, aga tõstab makse," ütles Aivar Kokk.

Lauri Laats (Keskerakond) märkis nõukoja kohta, et see pole sugugi esimene kord, kui ettevõtjatelt mõtteid kogutakse, selles pole midagi uut ja seda võiv näha pigem poliittehnoloogilise võttena. "Aga probleem on selles, et sellel valitsusel pole pikka visiooni – viis, kümme, 20 aastat –ja ühiskonnas pole usaldust selle valitsuse vastu," lausus ta.

Rene Kokk (EKRE) nentis, et suures pildis näeb praegune ettevõtjate kaasamine välja nii, et probleem ise on Reformierakonna poolt tekitatud ja nüüd tullakse seda PR-võtetega lahendama. Sisendit muudatusteks on tema sõnul tulnud igalt poolt aastaid, aga kuulda pole seda võetud. "Loodame, et seekord läheb teisiti, aga põhjust seda väga loota ei ole," lausus ta.

Maris Lauri möönis, et õppima peabki sellest, mis ei kõige paremini välja tulnud.

Tanel Kiige sõnul aga tekib küsimus, et kui Reformierakond on viimasest 20 aastast 16 olnud valitsuses, siis kas ülejäänud valitsuserakonnad sundisid tõesti Reformierakonda bürokraatiat suurendama ning alles nüüd, kui valitsuspartneriks on jäänud Eesti 200, on leitud partner, kes seda ei sunni tegema. "Valitsusega, kel puudub igasugune usaldus, hakatakse uut algust etendama. See enam ei tööta: inimesed näevad selle läbi, ettevõtjad näevad selle läbi," lausus ta.

Liisa Pakosta märkis, et kui ettevõtjatelt on tulnud 500 ettepanekut, siis on keeruline uskuda, et neil puudub usaldus.

Aivar Kokk meenutas, et koroonapandeemia algul langetas toonane valitsus väga kiiresti otsuseid ning Eesti oli seetõttu Euroopas üks kiiremini arenevaid majandusi. Praegusel maksutõusude ajastul on aga ettevõtjatele peale pandud koormus, mida ükski ettevõtja ei suuda enam välja kannatada.

Lauri Laatsi sõnul on praeguses olukorras pigem vaja paindlikkust ning kiiret otsustusvõimet ning vastuseisu Euroopa Liidu direktiivide tuimalt ülevõtmisse. Tegemata tööd on selles tema sõnul nii ametnikel kui ka poliitikutel ning bürokraatia vohamine tuleb suuta peatada.

Liisa Pakosta sõnul tuleb vaadata lähiminevikku, kus Eesti on olnud "masendavalt vait" nii mõnelgi korral, kui oleks tulnud võtta sõna mõne määruse või direktiivi ettevalmistamise protsessi ajal.

Tanel Kiik nõustus, et Eesti on Euroopa õigust liiga automaatselt üle võtnud ning et aktiivsem tuleks olla juba läbirääkimiste protsessis.

Maris Lauri aga märkis, et nii mõnelgi korral peaksid poliitikud endale tuhka pähe raputama, sest ta on riigikogu komisjonides näinud tihti, et vastavaid materjale pole isegi läbi loetud.

Rene Kokk ei nõustunud, et riigikogu komisjonidest ei tuleks ettepanekuid ega kriitikat; tema sõnul on probleem pigem koalitsiooni kokkulepetes, millega hääletatakse tulnud ettepanekud lihtsalt tuimalt maha.

Liisa Pakosta nimetas seda väidet laimuks, sest tema sõnul on valitsus ettepanekutega arvestanud ning Eesti seisukohti Euroopa määruste ja direktiivide asjus on korduvalt muutnud.