Prognoosi kohaselt on Eesti majandus langusest tasapisi taastumas ja sektorite üldine kindlustunne on aasta esimestel kuudel paranenud. Kuigi USA kaubanduspoliitika ja pinged maailmakaubanduses halvendavad Eesti kaubanduspartnerite majanduste väljavaateid, peaks välisnõudlus tulema kohalike ettevõtete jaoks sel aastal siiski eelmisest aastast parem.

Küll aga pidurdavad kaubanduspoliitilised pinged Eesti kaupade ekspordikasvu ja annavad majandusele mõõduka löögi. Eesti majanduskasv jätkub, kuigi varem oodatust aeglasemas tempos.

Eesti valitsusliidu aluslepingus lähiaega kavandatud kaitsekulutuste tõstmisel vähemalt viie protsendini SKP-st ning ettevõtete kaheprotsendilise kasumimaksu ja alates esimesest eurost üksikisiku tulumaksu arvestuse ära jätmisel on Eesti majandusele panga hinnangul positiivne mõju. Majanduskasvu toetavad ka langevad intressimäärad. Seega mõjutavad Eesti majanduskasvu mitmed erisuunalised tegurid.

Prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 1,2 protsenti ja tuleval aastal kaks protsenti. Võrreldes eelmise prognoosiga kärpis Swedbank SKP kasvu vastavalt 0,3 ja 0,5 protsendipunkti.

Inflatsioon kiireneb ja inimeste ostujõud langeb

Tarbijahindade kasv kiireneb panga hinnangul sel aastal 5,5 protsendini ja järgmisel aastal kasvavad hinnad 3,9 protsenti. Ligikaudu pool selle aasta hinnakasvust tuleb maksutõusudest ja kõrgematest tasudest.

Suurima panuse inflatsiooni annavad toidu- ja transpordihinnad ning jätkub ka teenuste hindade kiire tõus. Toiduainete hinnakasvu taga on kõrgemad toidutoormehinnad maailmas, samas kui transpordihindu tõstab tänavu kehtestud sõidukite registreerimistasu.

Kiire inflatsioon koos üksikisiku tulumaksu tõusuga vähendavad tänavu reaalarvestuses keskmist netopalka. Seetõttu on sel aastal prognoosi kohaselt oodata tarbimise tagasihoidlikku kasvu. Järgmisesse aastasse planeeritud maksuküüru kaotamine suurendab tunduvalt keskmise palgasaaja ostujõudu, mis peaks andma tarbimisele suurema hoo.

Aasta alguse suurema tööpuuduse näitaja tõttu tuleb tänavune töötuse määr eelmisest aastast veidi kõrgem. Samas peaks majandusaktiivsuse paranemine hakkama töötuse määra tasapisi allapoole tooma.

Kuna hõivatute arv on suur ja tööjõu tootlikkus püsivhindades langes kolmel eelneval aastal, taandub töötuse määr aeglaselt. Seetõttu prognoosib pank selleks aastaks 7,7-protsenti ja järgmiseks aastaks 6,8-protsendilist töötuse määra.

Tollimaksud põhjustavad maailmas turbulentsi

USA tollimaksud ja nendest tulenev ebakindlus annavad Ühendriikide majandusele tugevama löögi, kuid paratamatult mõjutab see ka maailmamajandust. Ebakindluse suurenemine ajendab maailmas ettevõtteid ja majapidamisi lükkama edasi investeeringuid ja tarbimist, vähendades sellega majandusaktiivsust.

Isegi kui USA langetaks kavandatud tollimakse märkimisväärselt või hoopis taganeks nendest, on ebakindluse kasvu tõttu suur kahju juba tehtud. Samas pehmendab keskpankade poolne rahapoliitika lõdvendamine ning majanduse toetamine eelarvepoliitika kaudu majandusaktiivsuse langust.

Prognoosi järgi ootab USA majandust sel aastal stagflatsioon. Nii tollimaksude kehtestamine kui ka dollari nõrgenemine tõstavad USA tarbijate jaoks imporditavate kaupade hinda, mis omakorda kergitab üldist inflatsiooni.

Kuigi Hiina sõltuvus USA-st on mõnevõrra vähenenud, on USA Hiina jaoks endiselt tähtis eksporditurg ning tollimaksud piiravad oluliselt Hiina eksporti. Hiinal õnnestub tõenäoliselt küll osa oma ekspordist teistele turgudele ümber suunata, kuid ekspordikasv aeglustub siiski. Samas on käesolev aasta Hiina majanduses tugevalt alanud. Samuti toetab Hiina ebakindla väliskeskkonna tõttu oma majandust nii eelarve- kui ka rahapoliitika abil.

Euroala eksport USA-sse moodustab veidi alla kolme protsendi SKP-st, mis teeb selle tollimaksude suhtes vähem haavatavaks. Aeglustuv inflatsioon ja majapidamiste ostujõu kasv toetavad euroalal eratarbimist. Suuremad kulutused julgeolekule, märkimisväärselt just Saksamaal, annavad euroala majandusele lisastiimuli.

Panga prognoosi järgi kasvab euroala majandus sel aastal 0,8 protsenti ja järgmisel aastal 0,9 protsenti, mis on 0,2 protsendipunkti vähem, kui me ootasime jaanuaris avaldatud majandusväljavaates.

Intressimäärad langevad prognoositust enam

Swedbanki kevadise prognoosi kohaselt langetab Euroopa Keskpank intressimäära alla kahe protsendi juba selle aasta septembris ning aasta lõpuks jõuab intressimäär 1,5 protsendini.

Kõrgema inflatsiooni tulemusena USA-s reageerib Föderaalreserv teiste keskpankadega võrreldes majandusaktiivsuse langusele tõenäoliselt aeglasemalt ning USA keskpanga intressimäär jääb euroala omast lähiajal tublisti kõrgemaks.

Kuigi USA dollar on sel aastal nõrgenenud, on see pikaajalise keskmise suhtes endiselt tugevam. Panga prognoosi kohaselt on dollaril veel ruumi nõrgenemiseks euro suhtes, kuna USA majanduse väljavaade on euroala majandusest halvem. Swedbanki analüütikute hinnangul jõuab euro-dollari kurss selle aasta lõpuks 1,20-ni.

Kuna maailma kaubanduspoliitikas on ebaselgus veel suur ja ka Eestis vajavad mõned teemad täpsustamist, on praeguses prognoosis mitmeid hinnanguid, mida pank täpsustab oma järgmises majandusväljavaates, mis valmib suve lõpus.