Justiitsministeerium ütleb eelnõu väljatöötamiskavatsuses, et kuna karistusseadustikku ei ole suuremalt osalt 10 aastat muudetud, võiks sellesse lisada punkte, mis teatud vägivallakuritegude puhul karistusi suurendab või mõningaid tegevusi kriminaliseerib.

Esmalt näeb justiitsministeerium, et kui praegu on tapmise, inimese kahjustamise või ulatusliku vara hävitamisega usutavalt ähvardamisel ette nähtud karistus, siis ei ole seda ette nähtud lihtsalt väärkohtlemise või ebaseadusliku vabaduse võtmisega ähvardamisel.

Kujundlikult sooviks justiitsministeerium, et kui keegi usutavalt ütleb, et ta on valmis kedagi lööma või kuhugi kinni panema, oleks juba süükoosseis koos.

"Puudub põhjus, miks sellised iseenesest tõsiseltvõetavad ähvardused peaksid karistusõigusliku reaktsioonita jääma pelgalt seetõttu, et ähvardaja selgelt välja ei ütle, mida ta konkreetselt teha kavatseb ja kuidas sellega kannatanu tervist kahjustab," märgivad kavatsuse koostajad.

"Kannatanu vaimsele tervisele mõjuvad sellised tõsiseltvõetavad ähvardused ühtviisi laastavalt," seisab kavatsuses.

Ministeeriumi hinnangul võiks politsei- ja piirivalveameti (PPA) ähvarduste menetlemine lihtsamaks muutuda, sest siis poleks enam täpselt vaja välja selgitada ähvarduse sõnastust.

Teiseks sooviks justiitsministeerium, et kui keegi kedagi lööb, nii et püsivat tervisekahjustust ei teki, oleks teda võimalik karistada praeguse üheaastase vangistuse asemel kolmeaastase vangistusega. See võimaldaks ministeeriumi hinnangul karistust hõlpsamini diferentseerida sõltuvalt vigastusest.

Samuti võiks justiitsministeeriumi hinnangul inimest kolmeaastase vangistusega karistada ka teise inimese vaimse tervise kahjustamise eest.

"Eesmärk on selgemalt kaitsta kannatanute vaimset tervist ja seda mitte ainult koos füüsilise tervise kahjustamise ärahoidmisega, vaid tuues vaimse tervise rohkem nähtavale, et oleks võimalik vajaduse korral ka ainult vaimse tervise kahjustamist kurjategijale süüks panna," märgib justiitsministeerium.

Ministeerium märgib, et vaimse tervise kahjustamise käes kannatanud on senini pidanud sinna kõrvale leidma mõne episoodi füüsilise tervise kahjustamisest, selleks, et menetlejatel oleks võimalik uurida muuhulgas vaimse tervise kahjustamist.

"Seega vaimse vägivalla all kannatanute olukord paraneb ja nad saavad menetluses tuge ja abi ning kurjategijate karistamise tulemusel suureneb kannatanute rahulolu õiguskaitseasutuste tegevusega," märgib ministeerium.

Peamiselt näeb justiitsministeerium sätte rakendamist perevägivallajuhtumite puhul. Samuti sooviks ministeeriumi seadusesse kirjutada, et karistus oleks karmim, kui inimesed olid varem lähisuhtes, kuid seda enam ei ole.

"Uuringud näitavad, et kontrolliva loomuga partneri puhul suurendab lahkumineku risk nii mittevägivaldset kui ka vägivaldset kontrollivat käitumist ning Rootsis läbi viidud uuring näitab, et ligikaudu 10 protsenti naistest langeb lahkumineku järel rünnaku või ahistamise ohvriks, mis on toime pandud endise kaaslase poolt," märgib justiitsministeerium.

"Ehkki kooselu on lõppenud, teab just endine elukaaslane, kuidas oma endist partnerit kõige õelamalt ahistada ning tänu varasemale kooselule omab ka reeglina lihtsamat juurdepääsu ohvrile," seisab väljatöötamiskavatsuses.

Samuti näeb justiitsministeerium muret selles, et praegu ei ole võimalik inimest kriminaalkorras karistada, kui ta jätab näiteks liikumisprobleemiga või muu sõltuva inimese abita, kui sellega ei kaasne ohtu tema elule. Praegu on nimelt võimalik sellise asja eest karistada vaid siis, kui sellega oht kaasneb.

Ministeerium hindab, et sellise teo kriminaliseerimine võimaldaks hooldushaiglates võimalikke probleeme vähendada ja panna sealseid töötajaid elanikest rohkem hoolima.

Viimaks sooviks justiitsministeerium, et kui mõni loom tekitanud ohtu või vigastanud teisi inimesi või nende vara, siis võiks olla võimalik looma omanikult kuni viieks aastaks võtta ära loomapidamisõiguse. Praegu saab loomapidamisõiguse ära võtta lisakaristusena vaid looma väärkohelnud loomaomanikult.

Karistusseadustiku muutmise väljatöötamiskavatsuse saatis justiitsministeerium arvamuse avaldamiseks hulgale riigiasutustele ja huvigruppidele. Ministeerium peab tõenäoliseks, et eelnõu ka välja töötatakse.