Justiitsministeerium kavandab seadusemuudatust, millega täpsustatakse võimalusi kriminaalmenetluses nutiseadmetest ja e-postist info kogumiseks, et vältida olukordi, kus liiga ulatusliku andmekogumise tõttu saab avalikuks ka inimese asjasse mittepuutuv eraeluline teave.

Samas väljatöötamiskavatsuses (VTK) tahetakse reguleerida ka seda, kuidas jõustruktuurid tohivad nõuda välja telefonis leiduvat infot, olgu see ükskõik mis kujul

Nüüd esitas VTK-le oma tagasiside ka kaitseministeerium, kes soovib kaitseväele ka tulevikus jätta võimaluse vaadata läbi ja kustutada inimeste telefonidest pilte.

"Kaitseväel peab olema õigus kaitseväe objekte pildistanud isiku nutiseadet vaadata ja vajadusel pilt või salvestis ära kustutada või nutiseade hoiule võtta ja see läbi vaadata ning siinjuures on vajalik luua regulatsioon, et nutiseadmes olevaid andmeid oleks võimalik edasistes menetlustes tõendina kasutada," leidis ministeerium kirjas.

"Samal ajal peab digitaalsete tõendite kogumine olema põhjendatud ning teostatud seaduslikel alustel. Mõistlik oleks kaaluda riskipõhist lähenemist, kus kõige intensiivsema põhiõiguste riivega toimingutele rakendatakse kõrgendatud menetluslikke tagatisi," lisas ministeerium.

Väljatöötamiskavatsuses pakkus justiitsministeerium välja kaks võimalikku varianti, kuidas edaspidi nutiseadmete läbiotsimine võiks toimida.

Esimese puhul muudetaks läbiotsimise mõistet. Siis saaks läbiotsimise objektiks olla ka andmekandjad ja nutiseadmed. Lahenduse eelis oleks ministeeriumi hinnangul intuitiivselt lihtsasti mõistetav seadusemuudatus. Nõrk külg aga, et kuigi läbiotsimise regulatsioon võib olla lähtepunktiks, eeldab andmehulkades otsingute tegemine tõenäoliselt spetsiifilisemat regulatsiooni ja läbiotsimise mõiste laiendamine ei pruugi sobitud näiteks nn ametiprivileegide eelnõuga.

Teise variandina nähakse eraldi regulatsiooni loomist. Sellisel juhul sätestataks nutiseadmetelt tõendite kogumine ja serveriandmete väljanõudmine eraldi regulatsiooniga, mis võimaldaks ministeeriumi järgi elektrooniliste tõendite eripära täpsemalt arvestada ning sobitub paremini kavandatava ametiprivileegide regulatsiooniga.

Plaan seadust muuta on tekkinud ajal, mil suurt kõlapinda sai Parvel Pruunsilla ja Tartu abilinnapea Priit Humala kohtuasi.

Nimelt süüdistas kaitsepolitsei mehi toimingupiirangu rikkumises suures ulatuses ja toimingupiirangu rikkumisele kaasaaitamises.

Nii maakohus kui ka ringkonnakohus mõistsid mehed õigeks. Prokuratuur otsust riigikohtusse edasi ei kaevanud. Samas kasvas menetlusest välja uus kriminaalasi, sest läbiotsimiste käigus ära võetud andmekandjate alusel esitas keskkriminaalpolitsei erakonnale Isamaa, sellesse kuuluvale riigikogu liikmele Mart Maastikule, Tõnis Paltsile ja Parvel Pruunsillale kahtlustuse Isamaa keelatud toetamises.

Pruunsild esitas hiljem ka hagi telekommunikatsiooniettevõtte Telia vastu, nõudes ebaseadusliku sideandmete kogumise ja nende kaitsepolitseile edastamise lõpetamist ning ühe miljoni euro ulatuses mittevaralise kahju hüvitamist.