"Kohustuslik ja jõukohane kaitseväeteenistus tuleb kehtestada kõigile kodanikele, valmistamaks kogu elanikkonda süsteemselt ette sõja- ja kriisiolukordade vältimiseks ja nendega hakkama saamiseks," ütlevad Parempoolsed riigijuhtimise kavas, mille nad saatsid inspiratsiooniks uut koalitsioonilepet koostavatele Reformierakonnale ja Eesti 200-le.

Praegu tekib 17-aastaseks saamisel Eesti kodanikust noormeestel kaitseväekohustus ning nad kantakse kutsealusena kaitseväekohustuslaste registrisse. Ajateenistusse kutsutakse noormehi vanusevahemikus 18-27 (k.a). 18-27-aastased vähemalt põhiharidusega Eesti kodanikest naised saavad ajateenistusse asuda omal soovil.

Muude ettepanekutena käisid Parempoolsed välja selle, et tulumaks tuleb langetada 18 protsendile ja käibemaks 20 protsendile, et soodustada töötamist, säästmist ja investeerimist. Erakonna esindaja väitel on see teostatav ning partei on arvutanud välja ka kulu riigieelarvele.

Sotsiaalmaksule tuleb kehtestada lagi nelja keskmise palga tasemel. Samuti leiavad Parempoolsed, et automaks, aktsiisitõusud ja muud tõstetud koormised tuleb tühistada, et inimestele jääks rohkem raha kätte.

Tervishoius ja hariduses tahavad Parempoolsed omaosaluse kasvamist.

"Omaosalus ei ole karistus, vaid osa vastutusest oma tervise eest, mille kaudu on võimalik mõjutada positiivselt inimese tervisekäitumist. Omaosaluse ulatus tuleb määratleda selgelt ja ausalt, lähtudes sellest, mis on riigile jätkusuutlik ja inimestele taskukohane," leiavad Parempoolsed.

Parempoolsete arvates tuleks riiklikud õpetajate palgaläbirääkimised ametiühingute ja ministeeriumi vahel lõpetada. Õpetaja töölevõtmise ja palga peavad kokku leppima koolijuht ning õpetaja.

"Kõrghariduse rahastamist tuleb muuta: kehtestada osaline õppemaks ning reformida õppelaenu- ja stipendiumisüsteemi, et kõrgharidus oleks kõigile kättesaadav, parandaks õppijate motivatsiooni ning tõstaks nõudlikkust õppe sisu ja kvaliteedi suhtes."

Sotsiaalsüsteemis leiavad Parempoolsed, et kulude, sh pensionite automaatne indekseerimine tuleb lõpetada.

"Eelmisse sajandisse kinni jäänud pensionisüsteem vajab põhjalikku, sisulist ümbertegemist ja liikumist solidaarsuselt suurema isikliku vastutuse suunas."

Erakond Parempoolsed sai viimastel riigikogu valimistel 2,3 protsenti toetust ja valimiskünnist ei ületanud. Praegu ulatub nende toetus 5,6 protsendist (Norstat) 8,5 protsendini (Kantar Emor).