Hämmastav oli lugeda Rait Maruste kui liberaali seisukohta, et põhiseadusest tulenevalt tuleks kohustuslik riigikaitseteenistus laiendada ka naistele.

Klassikalisest liberaalsest vaatest tuleks õigeks pidada vabatahtlikkusel põhinevat palgalist sõjaväge. Kui sellest vaatest aga liberaal taandub, viidates näiteks julgeolekuohtudele ja muudele praktilistele asjaoludele, siis julgen esitada just reaalsusele tuginedes kolm vastuargumenti Maruste seisukohale, milles näib, nagu astuksid ühes isikus arvamuste lavale professor Higgins muusikalist "Minu veetlev leedi" ja Alexandra Kollontai nõukogude Ženotdeli ridadest.

Esiteks on naisel kandev demograafiline roll. Eestlaste sündimus on langenud rekordmadalale tasemele. Sõjaolukorras tuleb arvestada, et kaitseväelaste suremusrisk on oluliselt kõrgem. Naiste hukkumine võimendaks sündimuse probleemi veelgi.

Lisaks lükkab kaitseväeteenistus õpingud ning pere loomise edasi ajal, mil laste saamine on juba niigi nihkunud bioloogilise viljakuse vaatest üsna hilisesse ikka. Sellest vaatenurgast peaks ühiskonnal olema huvi sündimust kaitsta.

Teiseks on naine ja mees bioloogiliselt erinevad. See tähendab, et keskmiselt erinevad meeste ja naiste füüsilised võimed ning ka vastavad riskid ja tagajärjed. Intensiivne füüsiline koormus võib keskmiselt põhjustada naistel rohkem ülekoormusvigastusi ning seonduvaid probleeme.

Tahame või mitte, aga sõda on füüsiline ja füüsikaline tegevus. Kaitseväekohustuse laiendamine võib suurendada tervisekahjustuste riski ning kasvatada sellega seotud tervishoiukulusid.

Kolmandaks vajab ühiskond tööjõudu väärtusahela erinevates lülides. Väikese rahvaarvuga Eestis mõjutab noorte naiste pikem eemaldamine tööturult ja õpingutest tööjõuturgu. Samuti ei pea kõik riigikaitsesse antavad panused olema sõjalised. Osa inimesi saab panustada näiteks meditsiini, kriisivalmiduse või tsiviilkaitse kaudu.

Naiste vabatahtlik osalemine ajateenistuses on Eestis olnud juba pikka aega toimiv ja mõistlik lahendus: inimesed saavad oma vaba tahet järgides proovida ning teostada end kaitseväes. Naiste kohustamine kaitseväeteenistuseks kannab aga endas olulisi riske ja probleeme.

Kokkuvõttes loodan, et poliitikud ei püüa isegi hoolikalt otsitud põhiseadusliku põhjenduse abil muuta bioloogilisi seaduspärasusi, majanduslikku otstarbekust ega ühiskondlikku tervet mõistust.