Eesti koos teiste Balti ja Skandinaavia riikidega on loomas kaardimakse võrgustikku, mis võimaldab tasuda toidu, ravimite ja kütuse eest kaardiga ka juhul, kui internetiühendus on maas. Sellise võimekusega süsteemid tulevad igasse maakonda kindlaks määratud kriisikauplustesse ja teatud tanklatesse. Ehk poes tekib sarnane võimalus nagu lennukiga lendamise ajal makseid sooritades, aga väikese erandiga.

"Inimeste pangakaartidele on seadistatud limiidid, et selliseid oste kindlaks määratud asukohtades teha. Ja iga inimene kriisiolukorras peab valima, et mis on temale elutähtis: olgu siis toiduainepoes või apteegis; iga inimene ka teab, palju ta peaks kütust tankima," lausus Eesti Panga maksesüsteemide juhataja Rainer Olt.

Swedbank on võrguühenduseta kaardimaksete lahenduse juba välja töötanud ning on valmis selle vajadusel käiku laskma. Kliendi jaoks ei muutu olukorras, kus makseterminal ei saa pangaga ühendust, midagi, tuleb vaid arvestada, et viipemakse ei tööta.

"Klient vajab selleks füüsilist pangakaarti. Nutiseadmega ei saa teha võrguühenduseta kaardimakseid. Ehk kliendil on vaja füüsilist pangakaarti ja klient peab teadma oma PIN-koodi," ütles Swedbanki kommunikatsioonijuht Martin Kõrv.

Alates käesolevast aastast on Euroopa Keskpank samuti rõhutanud üha kasvavat vajadust niisuguse süsteemi järele kogu Euroopa Liidus. Üha pingelisemas geopoliitilises olukorras võivad muutuda ohuks julgeolekule ka Ameerika Ühendriikide pakutavad kaardimaksesüsteemid, nagu Mastercard ja Visa.

"Andmesidet on võimalik katkestada – ja seda on võimalik katkestada ka Euroopa ja USA vahel – ja kui see realiseerub, siis tegelikult kaardimaksed ei tööta ja sellest tingitult on mõistlik, et me võtame kasutusele alternatiivseid rööpaid," lausus Olt.  

Peamise lahendusena on väljatöötamisel digieuro, mis on avaliku sektori pakutav digitaalne makseviis ka ilma pangakontot omamata. Eesti eksperdid on arvamusel, et küsimus ei ole enam kas, vaid millal digieuro käiku läheb.

"Loomulikult tahavad pangad Euroopas teada, mis see neile täpselt tähendab. Kaupmeeste jaoks võib see tähendada ka mingeid uusi arendusi. Huvi on suur ja on riike, kus pangad on kriitilisemad kui teistes riikides," ütles rahandusministeeriumi nõunik Kadri Martin.

Martin hindas, et digieuro on kõige varem võimalik kasutusele võtta viie aasta pärast.