Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson (RE) ütles, et komisjon jõudis üksmeelsele seisukohale, et seadusesse tuleb presidendi seisukohti arvestades teha vajalikud täpsustused ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

"Saime istungil kindlust, et seadusesse saab vajalikud muudatused teha ilma, et muutuks seaduse mõte ja eesmärk – mis on vältida usuorganisatsioonide ärakasutamist vaenu või vägivalla õhutamiseks," sõnas Timpson.

Komisjon tegi juhatusele ettepaneku lisada arutelu selle kolmapäeva, 14. mai täiskogu istungi päevakorda. Täiskogu päevakord kinnitatakse tänase täiskogu istungi alguses.

Komisjoni istungil osalesid presidendi kantselei siseosakonna juhataja asetäitja Mall Gramberg ja siseministeeriumi nõunik.

Riigikogu võttis valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse vastu 9. aprillil. Seadusega soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks. Seletuskirja kohaselt seisab Eesti usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib, kuid usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust.

Seadus ütles praegu: "Kirik, kogudus, koguduste liit ja klooster ei või oma tegevuses juhinduda välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest või olla põhikirjaliselt, lepinguliselt, tegevuse aluseks olevate muude dokumentide alusel või majanduslikult seotud välisriigis asuva  usulise ühenduse, vaimuliku keskuse, juhtorgani või vaimuliku juhiga, kui eespool nimetatud vaimulik keskus, juhtorgan, vaimulik juht, isik või ühendus kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale. Oht Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale võib muu hulgas esineda siis, kui eespool nimetatud vaimulik keskus, juhtorgan, vaimulik juht, isik või ühendus toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale."

Samuti õiguskomisjoni kuuluv EKRE fraktsiooni liige Varro Vooglaid kirjutas sotsiaalmeedias, et komisjon otsustas teha seadusesse vaid kosmeetilise muudatuse, kaotades ülalolevast lõigust ühe osa.

See tähendab, et uus sõnastus oleks järgmine: "Kirik, kogudus, koguduste liit ja klooster ei või olla põhikirjaliselt, lepinguliselt, tegevuse aluseks olevate muude dokumentide alusel või majanduslikult seotud välisriigis asuva  usulise ühenduse, vaimuliku keskuse, juhtorgani või vaimuliku juhiga, kui eespool nimetatud vaimulik keskus, juhtorgan, vaimulik juht, isik või ühendus kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale. Oht Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale võib muu hulgas esineda siis, kui eespool nimetatud vaimulik keskus, juhtorgan, vaimulik juht, isik või ühendus toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale."

Samuti täpsustab seadus, kes saab Eestis vaimulikuna teenida või kuuluda usulise ühenduse juhatusse. Vaimulik ega usulise ühenduse juhatuse liige ei saa olla inimene, kes ei tohi Eestis elada või viibida. Lisaks täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale ja luuakse võimalus lahkuda kirikust, mille tegevus, põhikiri või juhatuse koosseis ei vasta kehtestatavatele nõuetele. Selleks tuleb kogudusel või kloostril vastu võtta uus põhikiri, misjärel on võimalik nõuetega kooskõlas olevad muudatused registrisse kanda ilma kiriku juhtorgani heakskiiduta, kuivõrd sellise heakskiidu saamine ei pruugi olla realistlik.

President jättis seaduse 24. aprillil välja kuulutamata, leides, et sellega loodav usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne. Ta pidas vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Riigikogu täiskogus toimub välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine, kui see on lisatud päevakorda. Täiskogus esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni esindaja, kellele iga saadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Pärast läbirääkimisi pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.