Kiirlaenude pakkujad ise äri kokkukuivamist menetluse muutumisel ei näe

Kiirlaenude andjad maksekäsu kiirmenetluse peatamisel otseselt äri kokkukuivamist ei prognoosi ja on valmis uue protsessiga kohanema, kuid ootavad selget ja automaatset kontrolli vastutustundliku laenamise hindamiseks.
Maksekäsu kiirmenetluses saab võlausaldaja jõuda koos intresside ja tasudega alla 8000 euro jääva võla kättesaamiseni hagimenetlusest kiiremini.
Kohtute hinnangul tarbijakrediidile maksekäsuga võla nõudmine ei sobi. Nimelt ei saa kiirmenetluses vaadata nõude sisulisi asjaolusid, kohtunikud näevad aga, et paljud sellesse protsessi jõudnud laenud ei vasta sisuliselt vastutustundliku laenamise põhimõtetele. Pikemas hagimenetluses vaatab kohtunik aga üle tõendid ning nõuab lisaselgitusi.
Kohus peab maksekäsu kiirmenetluse avalduse lahendama kümne tööpäeva jooksul ning selle rahuldamisel teeb võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik saab maksekäsule esitada vastuväite, mis juhul arutatakse asja edasi hagimenetluses.
Registripäringutel põhinev laenude andmine on lihtne väikeste laenusummade väljastamisel, täiendavate kontrollide lisandumine ja protsessi pikenemine võib kiirlaenude ärimudeli küsimärgi alla seada.
Tarbijakrediidi andjad otsest hirmu äri kokkukuivamise üle ei väljenda, kuid nendivad survet ettevõtetele ja heidavad ette protsessi pikenemist.
Bondora asutaja ja tegevjuhi Pärtel Tombergi sõnul saab ettevõte tarbijakrediidinõuete maksekäsu kiirmenetlusest välja jätmisel oma protsessid kohandada uutele nõuetele vastavaks. Kõikide võlgade menetlemine hagimenetluses tähendaks tema sõnul koormuse suurenemist kohtusüsteemile ja menetlusaja pikenemist.
Tombergi hinnangul saab olemasolevat süsteemi parendada ka ilma suuremate tõrgeteta.
"Kui leppida kokku selgelt määratletud ja automaatselt kontrollitavates andmepunktides, mille alusel saab hinnata vastutustundlikku laenamist, võiks kiirmenetlus jääda praktiliseks ja tõhusaks lahenduseks," ütles ta, lisades, et ettevõte on avatud koostööle kõigi osapoolte jaoks toimiva protsessi kujundamiseks.
Eestis Credit24 and Creditea kaubamärkide all tegutseva IPF Digitali Eesti äriüksuse juht Kristi Saaremets rõhutas, et ettevõte tegutseb vastavalt kehtivale seadusandlusele, järgides ka proportsionaalsuse põhimõtet ning tõi välja, et mullu oli maksekäsu kiirmenetlusest seotud tarbijakrediidiga vaid umbes pooled juhtumitest.
"Nende taga on nii pangad kui ka pangavälised krediidiandjad, mistõttu puudutab selle menetluse ootamatu peatamine ja alternatiivide puudumine väga laia ringi osapooli kogu finantssektoris," kirjeldas ta.
Saaremets rõhutas, et kiirmenetluse võimaluse peatamine toob kõigile lisakoormuse ning protsess muutub ka tarbijatele aeganõudvamaks. Ta lisas, et julgustab kliente makseraskuste tekkimisel varakult laenuandjaga suhtlema lahenduste leidmiseks, et vältida võlgnevuste kuhjumist.
Justiitsministeerium töötab maksekäskude süsteemi muutmise nimel, plaanis on laenutaotleja kontrolliks kasutada tehisaru ning koostamisel on positiivne krediidiregister.
Toimetaja: Barbara Oja