"Haiglajuhtidega leppisime ühinemise kokku ja järgmisest nädalast hakkame kohtuma haiglate kollektiividega. Ühinemine toimub kontserniloogika alusel: haiglad muutuvad kontserni tütarettevõteteks," ütles Ossinovski.

Ajakavast rääkides ütles Ossinovski, et 12. juunil toimub viimane linnavolikogu istung, kus linnavalitsus soovib saada volikogu positiivset otsust. Suve jooksul vormistatakse ära dokumendid ja aasta lõpuks peaksid haiglad olema ühendatud.

Põhja-Eesti regionaalhaiglat ühinevate haiglate hulgas pole, kuigi linn on ühinemisettepaneku riigile kuuluvale haiglale teinud.

"Riigi otsuse järgi oleme oodanud kaua, detsembris lubati, et valitsus arutab, siis jaanuaris, et arutab – lõpmatult me ei saa oodata. Oleme jätnud riigile võimaluse lahti, ja kui valitsus selle otsuse teeb, siis saame ka PERH-i liita sinna kontserni loogikasse," ütles linnapea.

Ossinovski rõhutas veel kord, et uut meditsiinilinnakut on vaja. Ja PERH-i liitmine, eeldaks, et riik osaleb ka Tallinna haigla ehituses.

"PERH-i finantsseis on keeruline ja Tallinna haiglatel hea. Osalt ka sellepärast, et oleme investeeringuid uue haiglakompleksi ehituse ootuses edasi lükanud. Kui PERH tuleb kontserni juurde, siis peab meil olema kindlus, et meie rahaga ei maksta tagasi PERH-i investeeringuteks võetud laene. Oleme riigile pakkunud eri finantslahendusi, kuidas ühinemise puhul toimida," sõnas Ossinovski.

"See on kahtlemata riigile jõukohane ja alternatiivi uuele haiglale ei ole. Pole mõistlik hakata putitama amortiseerunud vanu haiglahooneid, vaid tuleb ehitada uus. Linn läheb edasi uue linnaku projekteerimisega. Vanade haiglate tervikrekonstrueerimine maksab 600 miljonit eurot ja uue linnaku ehitus on 800 miljonit eurot," ütles linnapea.

"Meie alternatiivi uuele meditsiinilinnakule ei näe ja riik ka kinnitab seda," rõhutas Ossinovski. "Aga üksi linn seda investeeringut kanda ei suuda ja on oluline, et riik tuleks juurde."

Haiglate ühendamise esimeses etapis haiglate igapäevatöös midagi ei muutuks, ja edaspidi hakkab uus kontsern sisulist konsolideerimist läbi viima.

"Mida täpselt sisuliselt tehakse, pole kindlasti poliitiline otsus. Seda peavad kokku leppima tervishoiuasutuste juhid. Esimesena konsolideeritakse tugiteenused, näiteks IT, finantsteenused ja personalijuhtimine. Sealt on võimalik kokkuhoidu saavutada, edaspidi on seda võimalik teha ka kliinilises töös. Soovime ühtset teenuste kvaliteeti ja seda on vaja ka ettevalmistusena Tallinna haigla rajamiseks," sõnas Ossinovski.

Ajakirjaniku küsimusele, kas vastuseis Tallinna haiglale võib olla seotud selle asukohaga Lasnamäel, siis linnapea sõnul asukohaga põhimõttelisi probleeme pole.

"Lasnamäe on suur linnaosa, kui üks linnak on Mustamäel, siis on loogiline, et teine kompleks on teisel pool linna. Haiglale on vaja 20 hektarit krundiks ja sellist munitsipaalmaad pole palju. See asukoht on ka kesklinnale piisavalt lähedal, lauluväljaku taga, mitte kuskil Lasnamäe taga otsas," sõnas Ossinovski.

Popov: ühishanked võivad minna soodsamaks

Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov rääkis, et esialgu on konsolideerimine formaalne ja töötajad ega patsiendid selle aasta lõpus ja järgmise aasta alguses veel muutusi ei tunne. "Muudatused toimuvad lähitulevikus ja need on seotud sellega, et konsolideeritakse tugistruktuurid," ütles Popov.

Konsolideerimise esimeses etapis tehakse Popovi sõnul rohkem ühishankeid –aparatuur, meditsiinitarvikud.

"Need ostetakse konsolideeritult, mis tähendab, et mahu pealt võime saavutada teatud kokkuhoidu. Kui suur see on, seda näitab aeg. Konsolideeritud juhtimine võimaldab välja töötada konsolideeritud arengustrateegiat ja jõuda sinna, et meil on üks AS Tallinna haigla, mitte tütarettevõtted. Seoses sellega paraneb kindlasti ravi kvaliteet ja kättesaadavus," rääkis haiglajuht.

Konkreetsetest sammudest, mida tulevikus ette võetakse, on aga veel vara rääkida, ütles Popov.