Agris Peedu: regionaalhaigla ei oota riigilt rahalaeva

Põhja-Eesti regionaalhaigla finantsseis on jätkusuutlik ja PERH-i mure Tallinna ühendhaigla moodustamisel on pigem see, et linnahaiglatel on üüratu investeerimisvajaduse võlg ning ühendhaiglas võivad Mustamäe meditsiinilinnaku investeerimisvajadused jääda tahaplaanile, kirjutab Agris Peedu.
Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski mainis, et Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) finantsseis on kaunis keeruline ning et juhul kui ikkagi ka regionaalhaiglaga moodustatakse Tallinna ühendhaigla, siis "Tallinna linnal peab olema veendumus, et piltlikult öeldes meie [Tallinna linna haiglate] hea finantsseisuga ei maksta tagasi Põhja-Eesti regionaalhaigla varem võetud laenusid".
Eeltooduga ei saa kuidagi nõustuda ning väljaütlemised on kummastavad.
Regionaalhaigla finantsseis on jätkusuutlik. 2024. aasta majandusaasta aruanne on avaldatud ning leitav ka meie veebilehelt. Regionaalhaigla on aastaid investeerinud suurehitustesse ning jätkab ka lähiaastatel investeeringuid. Sellest johtuvalt on meil tõepoolest laenukohustused. Selleks, et alates 2009. aastast teha suurinvesteeringuid, on need olnud ilmselgelt asjakohased.
Regionaalhaiga avas 2009. aastal uue X-korpuse, kus asuvad näiteks EMO, operatsioonikeskus ja radioloogiakeskus. 2016. aastal avati uus C-korpus, kus asuvad päevakirurgia, kardioloogiakeskus, laboratoorium, polikliinik ja haiglaköök. Aastal 2023 avasime Y-korpuse, kus asub vähiravikeskus, palatiosakonnad ja patoloogia.
Need on kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvad investeeringud. Näiteks viimane, Y-korpus maksis 53 miljonit eurot. Regionaalhaigla ongi töö- ja ravikeskkonda oluliselt uuendanud ravikorpuste kaupa, mitte vaid osakondasid lihtsalt remontides.
Kahtlen, kas Tallinna linnapeal on tuua selliseid näiteid linnahaiglatest. Linnapea väide, et linnahaiglate hea finantsseis on seetõttu, et viimastel aastatel on edasi lükatud investeeringud, on õige vaid osaliselt. Investeeringuid ei ole edasi lükatud mitte viimastel aastatel, vaid lausa enam kui viimasel kümnendil.
Regionaalhaigla ei oota rahalaeva riigilt. Hiljuti avaldasime riigihanke meie uus psühhiaatriakliiniku ehitamiseks. Nii nagu kõikide haiglate rahastuses, on ka meil iga ravijuhu hinnakirjas investeeringukomponent ning just seda kasutades maksame nii investeeringute eest kui ka nende ehitamiseks võetud laenude tagasimakseteks.
Seega on regionaalhaigla mure Tallinna ühendhaigla moodustamisel hoopis see, et linnahaiglatel on üüratu investeerimisvajaduse võlg ning ühendhaiglas võivad Mustamäe meditsiinilinnaku investeerimisvajadused jääda tahaplaanile, olgu siis seepärast, et ehitatakse Lasnamäe meditsiinilinnakut või renoveeritakse linnahaiglate seniseid korpusi.
PERH ja Tartu Ülikooli Kliinikum on aastaid mõlemad investeerinud taristusse, teinud suurrenoveerimisi ja ehitanud uusi haiglakorpusi, parandanud ravikeskkonda patsientide ja töötajate jaoks. Käies neis kahes Eesti tipphaiglas on need arengud silmnähtavad.
Toimetaja: Kaupo Meiel