Signaal TM sai Tallinna linnalt loa Testi In Tallinn projektiga katsetada erinevaid liikluse jälgimise süsteeme. Esmalt paigaldas ettevõte Tallinnas Pärnu maanteele Hendriksoni küüru juurde bussiraja jälgimise kaamera ja Järvevana teele keskmise kiiruse jälgimise kaamerasüsteemi.

Signaal TM-i nõukogu liige ja 30 protsendi omanik Karol Kovanen ütles, et ettevõte kogub anonümiseeritult statistikat ja katsetab kaamerasüsteeme, et tulevikus oleks lihtsam otsustajatel süsteemide kasutusele võtmiseks teadlikke otsuseid teha.

Süsteem küll pildistab autonumbrid üles, aga muudab need anonüümseks koodiks, ütles Kovanen. Autonumbrite kohta mingeid päringuid ei tehta ja need loetavalt andmebaasi ei salvestu.

Seega ka keegi ühtegi trahvi praegu kartma ei pea.

Algul plaanis Signaal TM oluliselt varem keskmise kiiruse kaamerad tööle saada. Kaamerad on üleval sügisest, kuid koostöö andmekaitse inspektsiooniga võttis aega. Selleks, et tegevuse õiguspärasus oleks kindel.

Märtsis pani Signaal TM kaamerad tööle. Need mõõdavad sõidukite sisenemist ja väljumist Järvevana teel suunaga Lasnamäe poole. Vaid ühes sõidusuunas.

Esialgu ettevõte märke mõõtmise kohta välja ei pannud, et saada teada, milline on seis juhte hoiatamata. Praeguseks on ka märgid üleval.

Pooled ületavad kiirust

Signaal TM-iga koostööd tegev Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Dago Antov ütles, et ilma hoiatamata oli Järvevanal keskmine kiirus 69 kilomeetrit tunnis. Lubatud on seal 70. Antovi sõnul umbes pooled liiklejad ületasid lubatud piirkiirust.

Märtsikuu esialgsete andmete kohaselt 41 protsenti liiklejatest sõitsid keskmise kiirusega 70–75 kilomeetrit tunnis, 24 protsenti kiirusega 75–80 kilomeetrit tunnis ja 19 protsenti kiirusega 65–70 kilomeetrit tunnis.

Loomulikult tipptundidel oli liiklusvoost tingituna kiirused madalamad. Aga muidu üsna ühtlased, märkis Antov.

Mõned sõidukid sõitsid ka oluliselt kiiremini, kuid Antovi sõnul võisid need ka olla operatiivsõidukid. Anonüümitud andmetest ei olnud võimalik operatiivsõidukeid eristada.

Kui SIgnaal TM pani üles keskmise kiiruse mõõtmist hoiatavad märgid, võib Antovi sõnul sellel kiiruse vähendamise mõju olla. Näiteks transpordiameti möödunud aasta suvel katsetused seda näitasid.

Teisalt ütles Antov, et kui inimesed saavad aru, et rikkumisele karistust ei järgne, ei pruugi mõju kuigi suur olla.

Teine asi, mida kaamerad näitasid, oli Antovi sõnul kohati liiga väike pikivahe.

Liiklusseaduse kohaselt peab linnas sõites hoidma eessõitjaga kahe sekundi pikkust pikivahet. Samas kaameratest oli näha, et tipptundidel võis pikivahe väheneda ka alla sekundi, rääkis Antov.

Andmete kogumine

Esialgu peaksid kaamerad üleval olema umbes pool aastat, et testida nende töövõimet igasuguste ilmastikutingimustega. Üks süsteem maksab umbes 50 000 eurot ja Signaal TM sai selle tootjalt tasuta katsetamiseks. Süsteemi käivitamise ja hooldamise kulud katab Signaal TM ise.

Ettevõte aktsionär Karl Kovanen ütleb, et eesmärk on toota informatsiooni võimalikele hankijatele – Tallinna transpordiametile ja ka riigi transpordiametile. Uuritakse, kui edukalt süsteem numbreid loeb, kui palju hooldamist ja puhastamist vajab ja nii edasi.

Kovaneni sõnul on projektist näiteks väga huvitatud politsei- ja piirivalveamet, kelle vaatest ei ole kuluefektiivne politseinikega liiklusjärelevalvet teha.

"Püstoliga kiiruse mõõtmine on ebaefektiivne politsei ressursi kasutamine. Automaatsüsteemiga on selle sama asja palju efektiivsemalt ära tegemine. Kaamerad mõõdavad 24/7," ütles Kovanen.

Samas on tema sõnul õiguslikult palju küsimusi. Näiteks süsteemi politseis kasutusele võtmine tooks politseile kulusid, aga trahvitulud laekuksid ministeeriumile, märkis Kovanen. Tema sõnul vajaksid need küsimused poliitilist otsust.

"Automatiseeritud liiklusjärelevalve ei saa jääda tulemata. Soome, Rootsi või Leedu – ennetav mõju liiklusohutusele on selgelt tuvastatud ja teaduslikult kinnitatud," ütles Kovanen.

"Isikuandmete kasutamise avalik debatt on vaja läbi käia, aga kui mõelda positiivse eesmärgi peale ja mitte laskuda düstoopiatesse, siis see on oodatav areng," lisas ta.

Kaamerad bussidesse

Lisaks keskmise kiiruse kaameratele on Signaal TM katsetamas ka liiklusrikkumise tuvastamise kaameraid Tallinna bussides. Ettevõte on kahte bussi paigaldanud tehisintellektiga (AI) kaamerasüsteemid, mis bussi ümbrust jälgivad.

Tööle neid veel pandud ei ole, sest ettevõte ootab andmekaitseinspektsiooni heakskiitu.

Bussidesse paigaldatud kaamerad on samuti tootjalt tasuta saadud ja peaksid esialgu hakkama AI abil tuvastama ühistranspordirajal sõitjaid ja ka näiteks rattateedel parkijaid, märkis Kovanen.

Kogu jälgimise ja rikkujate leidmise protsess toimub kaamerasüsteemi sees. Nagu ka keskmise kiiruse kaameratega, andmed anonüümitakse ja kedagi mingi trahv katseperioodil ees ei oota.

Ka selle projekti eesmärk on Kovaneni sõnul andmete kogumine ja võimalikele hankijatele näitamine, mis on tehnoloogiliselt võimalik.

Kovanen ütles, et võrreldes munitsipaalpolitsei patrullidega rikkujate karistamisega, oleks ühistranspordile paigaldatud jälgmissüsteemid oluliselt kuluefektiivsemad.

Samuti, kuigi esialgu kontrollitakse vaid bussirajal sõitmise ja valesti parkimise fikseerimist, siis tulevikus võiks Kovaneni hinnangul nendega ka igasuguseid muid rikkumisi tuvastada.

"Nad on võimelised mõõtma mida iganes. Kui auto suudab liikluses ise sõita, siis see kaamera suudab tuvastada kõik olukorrad," märkis Kovanen.