Ohuteavitussüsteemi testimisel käivitus 72 protsenti sireenidest

Esmakordse üleriigilise ohuteavitussüsteemi EE-Alarmiga käivitati kolmapäeval sireenid 22 asulas ja nende lähipiirkonnas. Sireenidest käivitus ainult 72 protsenti, neist 10 protsenti viivitusega. Samuti oli helitugevus plaanitust madalam, teatas siseministeerium.
Osaliselt käivitusid sireenid Haapsalus, Paldiskis, Maardu linnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Kuressaares, Sakus, Tallinnas, Tapal, Tartus, Valgas, Viljandis; üldse ei käivitunud sireenid Jõhvis, Kohtla-Järvel, Luunja vallas, Põlvas, Laagris, Sauel.
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) tooteomanik Timmo Tammemäe märkis, et 72 protsenti sireenidest käivitusid hästi või väikese viivitusega.
"Täpsed põhjused, miks osa sireene ei käivitunud, on veel selgitamisel. Suure tõenäosusega on selle taga tarkvaraga seotud kitsaskohad. Analüüsime põhjalikult edasi ja hakkame esimeses järjekorras võimalikke probleemkohti lahendama juba sellel nädalal," lausus ta.
Päästeametini on jõudnud ka tagasiside, et sireenide helitugevus ei olnud piisavalt tugev, ei kostunud väga kaugele ja osade sireenide puhul oli kuulda raginat.
"Ragina osas oleme teadlikud ja põhjus veel selgitamisel, kuid helitugevuse osas saame praeguse seisuga öelda, et helitugevus oli 72 protsenti maksimumist. Põhjuseks oli helifaili vahetusel toimunud automaatne helitugevuse muutus seadmete tarkvaras. Algselt plaanitud helitugevus sellel testimisel oli 90 protsenti," lausus Tammemäe.
"Vabandame inimeste ees, kes oma asulas või piirkonnas tahtsid kuulda ohusireeni tegelikku toimimist," lisas Tammemäe.
"Tegemist on üldse esimese korraga, kui käivitati üheaegselt kogu ohuteavituse terviksüsteem. Loomulikult on kahju, et esimesel korral saime ka keerulisi õppetunde, kuid sellises mastaabis test oli väga oluline. Leidsime kriitilisi õpikohti, et tagada päris kriisis süsteemi töökindlus. Sellised õppused on väga vajalikud, et kui kriis päriselt peaks tulema, siis oleksime selleks valmis," ütles Tammemäe.
Koostöös päästeameti ja teiste partneritega hindab SMIT lähinädalatel nii süsteemi elementide kui ka terviku toimimist ning kriitilised parendus- ja arendustööd on juba käivitunud.
Ohuteavituse terviksüsteem on üles ehitatud viimase paari aastaga ja see koosneb mitmest erinevast kanalist ja lahendusest. Peamised elemendid on mobiilirakendused, teavitused ERR-i kanalitel ja sireenivõrgustik. Samuti ohualapõhine SMS.
Toimetaja: Marko Tooming










