27-aastane Liibanoni juurtega Hadi Matar mõisteti veebruaris süüdi kallaletungis ja mõrvakatses.

12. augustil 2022 tormas Liibanoni juurtega New Jersey elanik Matar New Yorgi osariigis Chautauqua instituudi lavale ja ründas mitme tuhande inimese ees esinevat Rushdiet noaga. Ta pussitas Rushdiet kaela, kõhtu ja silma.

Rushdie ise meenutas veebruaris kohtu ees, et ta lamas vereloigus ja see veri oli ilmselgelt temast endast välja voolamas. Ta kirjeldas piinavat valu, mida silma saadud noahoop tekitas.

Rushdie parema silma laud on rünnaku tõttu kinni õmmeldud, tal on noaarmid kaelal ja näol.

Juhtunu ajal laval Rushdie kõrval istunud 73-aastane Henry Reese, kes valmistus teda intervjueerima, rääkis kohtule, et ta üritas Matari peatada, haarates kätega ründaja jalgade ümbert kinni, kuid Matar lõi teda korduvalt rusikaga ning lõpuks ka noaga otsaette.

Kohalviibijatel õnnestus lõpuks ründaja peatada ning publiku hulgas olnud meedikud andsid Rushdiele esmaabi, et tema verejooksu tõkestada. Seejärel viidi kirjanik lennukiga haiglasse, kus talle tehti mitmeid operatsioone ning tema elu õnnestus päästa.

India päritolu Briti kirjanik Rushdie saavutas tuntuse 1981. aastal oma teise romaaniga "Kesköö lapsed", mis tõi talle vastiseseisvunud India kujutamise eest rahvusvahelise kuulsuse ja maineka Briti Bookeri preemia.

1988. aastal ilmunud romaan "Saatanlikud värsid" muutis aga otsustavalt kirjaniku elu.

Romaan keelati Iraanis, sest sealsed võimud pidasid seda pühadust teotavaks. Aasta hiljem andis riigi toonane kõrgeim juht ajatolla Ruhollah Khomeini välja kirjaniku surma nõudva fatwa.

Khomeini järglane kõrgeima juhina ajatolla Ali Khamenei ütles 2019. aastal, et fatwa on tühistamatu.

Rushdie tapmise eest on välja käidud ka üle kolme miljoni dollariline pearaha.