Valvekaamera on kujunenud juba nagu moeasjaks. Kui vähegi tähelepanelikult ringi liikuda, võib neid keskmisel marsruudil märgata kümned. Aina sagedasemat kasutust näitab seegi, et kaameratega seonduvad kaebused on esikolmikus.

G4S-i teenindus- ja juhtimiskeskuse direktor Reiko Tääker märkis, et eraisikute huvi soetada valvekaameraid on oluliselt kasvanud. "Kui varem oli kaamerate soetamine rohkem nagu ettevõtjate pärusmaa – ta oli kulukas ja eraisikud seda väga ei ostnud, siis täna me näeme ikka väga selgelt, et eraisikute seas on see soov neid oma turvalisusesse investeerida oluliselt kasvanud," sõnas ta.

Valvekaamera kasutamisega kaasnevad kohustused, mis kõige üldisemalt tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest. Lihtsustatult öeldes peab enne kaamera kasutamist läbi mõtlema, millist turvariski püütakse maandada. Rängimalt eksivad korteriühistud, ettevõtted ja eraisikud.

"On olnud näiteid, kus eraisik konkreetselt filmibki muu hulgas ka naabri magamistoa aknasse ja leiab, et see on täiesti õiguspärane, sest ta kaitseb oma vara, sest varas võib tulla ka naabri aia poolt," rääkis andmekaitseinspektsiooni jurist Kirsika Kuutma. "See on lausa mitmes astmes läbi vaieldud teema. Või siis tööandjad vaatavad kaamerapildist, et kui tihti töötajad tualetis käivad, kas nad ikkagi teevad ettenähtud 10-minutilisi pause või teevad hoopis 12-minutilisi, no ja riietusruumi kaamerad..."

Avaliku ruumi õigustik on killustunum. Tallinna näitel on avalikus ruumis 600 kaamerat. Neist 247 kasutab kohalik transpordiamet liiklusjärelevalveks. Isikute tuvastamisega siin ei tegelda ning andmed säilivad 21 päeva. Nende kaamerate õigus tuleb liiklusseadusest.

Ülejäänud 353 Tallinna kaamerat asuvad suuresti vanalinnas ja kesklinnas. Need on paljuski ostetud linna rahadega ning on politsei- ja piirivalveameti käsutuses.

Tallinna munitsipaalpolitsei juht Elari Kasemets ütles, et kaamerapilt ei salvestu ameti serveritesse. "Munitsipaalpolitseiamet küll näeb reaalajas seda pilti teatud kaameratel, aga see kaamerapilt ei salvestu meie serveritesse ja meie neid isikuandmeid ei töötle. See kõik on politsei- ja piirivalveameti rida ja nende õigus seda kaamerapilti kasutada tuleneb korrakaitseseadusest," lausus ta.

Korrakaitseseaduse puhul on õiguskantsler Ülle Madise kahelnud, kas ikka kõik kaamerad järgivad seaduses sätestatud tingimusi. Avaliku ruumi seadusandlusesse on loota täpsustusi.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja süüteomenetluse osakonna juht Henry Tamberg rääkis, et siseministeerium koostöös välisministeeriumiga vaatab üle regulatsiooni seoses kaamerate paigaldamisega avalikku ruumi. "Kas peaks olema detailsemalt loetletud, kes ja kuhu ja mis alustel saab neid paigaldada ja nii edasi," ütles ta.

Ettepanekuid riigi kaamerapargi korrastamiseks on teisigi.

Andmekaitseinspektsiooni jurist Kuutma märkis, et avaliku sektori puhul tasuks seaduse tasandil täpsemalt ära reguleerida tervishoiusektorit puudutavad kaamerad, näiteks hooldekodudes ja palatites paiknevad kaamerad.

Tallinna munitsipaalpolitsei juht Kasemets, ütles et amet tunneb, et kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksusel võiks olla õigused videopildi alusel liiklusjärelvalvet teostada.

Valvekaamera ostmine ja kasutamine on aga väga lihtne. Eriti e-poest ostes ei kaasne sellega ühtegi muud selgitust, kui paigaldamisjuhend. Inimene ei pruugi teadagi, et kui videopilti võib jääda kolmandaid inimesi, tuleb paigaldada ka nõuetekohane silt, millel kirjas kaamera omanik. Sealjuures andmete töötlemine algab juba sellest hetkest, kui kaamera tööle pannakse. Euroopas on riike, mis seab piiranguid juba enne kaamera kasutamist, näiteks Belgias tuleb kaamera esmalt politseis registreerida.

"Loomulikult kui avalikku ruumi kaamera paigaldatakse, siis peab olema seal see õigustatud huvi hinnang antud," sõnas G4S-i teenindus- ja juhtimiskeskuse direktor Tääker. "Aga Eestis jällegi on see kuidagi üles ehitatud niimoodi, et kui probleem tekib, siis tegeletakse selle passi otsimisega nagu tagantjärgi ja tehakse see õigustatud huvi analüüs, siis täna ikkagi kõik võivad põhimõtteliselt paigaldada sinna, kus nad tahavad."

Turvafirmal G4S on üle Eesti 15 000 valvekaamerat, millest suurem osa valvab asutuste pinda ja ümbrust. Paraku on olukordi, kus riigihankega tellitakse odavamad, Hiinast tellitud kaamerad.

Sisekaitseakadeemia teadur Märt Läänemets tõi välja, et kogu informatsioon tehnoloogiast võib jõuda Hiina. "Et paneme maa täis Hiina kaameraid – meie politsei ja kõik jõustruktuurid näevad ja saavad hästi töötada, aga samal ajal kogu see informatsioon võib jõuda ka Hiinasse. Hiinlased on nii-öelda maailmavallutuslikul teel ja ei tee seda mitte kahurite ja rakettidega nii palju kui just oma tehnoloogiatega. Et saada kõigele ligipääs, kõike näha, kõike töödelda ja kõike leida vajalikul hetkel," rääkis ta.

Nii välisluureamet kui ka riigi infosüsteemi amet hoiatavad, et Hiina ohustab lääneriike tehnoloogilise sõltuvuse loomise ja andmete kogumise kaudu.

Turvariske Hiina tehnoloogias näevad kõik eelpool kõnelejad. Turvakaamerate võidujooksu taustal ei tohiks Läänemetsa sõnul unustada seda, kuidas Hiinast on ajalooliselt kujunenud jälgimis- ja kontrollimisühiskond.