Sellel nädal selgitas Läti seimi Rail Balticu uurimiskomisjoni esimees Andris Kulbergs riigikogu erikomisjonile, et Läti ei saa tõenäoliselt oma osa Rail Balticu trassist 2030. aastaks valmis. Ainuüksi Salaspilsini jõudmine võtab vähemalt seitse-kaheksa aastat aega, ütles Kulbergs – kuid Salaspilsist Iklani on veel 120 kilomeetrit.

Taristuminister Kuldar Leisi sõnul esitas Kulbergs seimi opositsioonipoliitikuna oma isiklikku nägemust.

"Läti on võtnud koos Leedu ja Eestiga kohustuse Rail Baltic 2030 valmis teha ja Läti valitsuse ametlik seisukoht on et nad liiguvad selles tempos," ütles Leis. "Värskelt läks kahe peaministri ehk siis Läti ja Eesti peaministri ja Leedu presidendi ühine kiri Euroopa Komisjonile, kus kõik kolm kinnitavad, et 2030 on eesmärk."

Kuid Läti transpordiministeeriumi asekantsler Kristine Malnaca ütles samuti, et Lätil on tõepoolest raha vaid ühe lõigu ehituseks.

"Raha on meil praegu olemas lõunasuuna jaoks. See tähendab 40 kilomeetri pikkust lõiku Leedu piirist põhja poole. Eesmärk on liikuda sealt järk-järgult põhja suunas. See kõik aga sõltub rahastusest ja valitavast rahastusmudelist," rääkis Malnaca.

Just edasist rahastust pole Kulbergsi sõnul olemas.        

"Me tahaksime ühineda oma naabritega, kuid siin on põhjus rahastuses. Kõigil kolmel Balti riigil ei ole vajaliku rahastust. Siin on tohutu lõhe rahastuses alates aastast 27, kui pole fonde saadaval, kuni 29. aasta novembrini," ütles Kulbergs.

Leisi sõnul on tõepoolest vaja selleks perioodiks raha hankida.

"Praegu on siis paigas kuni 28, siis ongi nii, et 29–30-ks tuleb alles taotlema minna. Ja aga kuna enne on otsus tehtud Euroopa Liidu poolt, et Rail Baltic tuleb ehitada, siis kui me läheme oma plaani järgi, siis 29-30 raha peaks tulema," ütles Leis.

Kuid Malnaca sõnul tuleb leida ka uusi rahastusallikad, näiteks riigieelarved, laen või PPP-projektid.

"Meie, nagu ka eestlased ja leedulased, mõistame, et ainult Euroopa Liidu rahale lootes pole võimalik kavandatut 2030. aastaks ellu viia. See tähendab, et finantsmudelit tuleb muuta ja kasutada teisi rahastusallikaid," lausus Malnaca.

Eesti ja Läti näevad Rail Balticu projekti täiesti erinevalt. Kui Läti arvates on see kolme Balti riigi ühine projekt, siis Eesti arvates peaks iga riik oma lõigu eest ise vastutama. Eriti ilmekalt tuleb see välja siis, kui tegemata jätmise eest tuleks hakata trahvi maksma.

"Me ei saa jätkata eraldi jooksmist," ütles Kulbergs. "Meil on leping. Kõik me kolm – Eesti, Läti ja Leedu – oleme samas paadis. Kui üks jääb paadist maha, ei jõua me kohale. Me kõik peame selle olukorra lahendama. Sest juhul kui ka üks ebaõnnestub, tuleb trahvid kõigil ka selle ebaõnnestuja eest maksta."

Taristuminister Leis ütles, et kui Eesti ehitab enda osa 2030. aastaks valmis, on riik oma kohustused täitnud. "Kui Lätil jääb tegemata miskit, siis on see nende risk ja nende vastutada," lisas ta.

Reedel allkirjastas ettevõte Eesti ajaloo kallimad taristuehituse lepingud, kus nelja riigi ettevõtetest koosnevad konsortsiumid asuvad ehitama raudteed Ülemiste terminalist kuni Eesti-Läti piirini. Raudtee ehitus läheb maksma 726 miljonit eurot, kuid võib raudteematerjalide hankimise vajadusel kallineda ka 900 miljoni euroni.

Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets ütles, et esmaspäeval saavad töövõtjad tööd alustada. "Arendusetapi tarbeks valdavalt finantsvahendid on olemas, töövõtjad saavad esmaspäevast sisuliselt alustada ja teha siis need viimased pliiatsitõmbed ja hakata ehituslube taotlema juba konkreetsetele ehituspakettidele. Nende ehituspakettide rahastamine on siis uue riigieelarve menetluse protsessi osa," rääkis Salomets.

Rööpaid näeb maas kolme aasta pärast.     

"Ajakava järgi aastal 2028 rööbaste paigaldamine peab toimuma, kuivõrd 2029 peab olema raudtee valmis juba dünaamilisteks testideks, see tähendab seda, et reisiveerem peab olema kohal selleks, et katsesõite teha," märkis Salomets.

Eesti teeb seega oma raudtee osa 2030 aastaks valmis, kuid rahastus vajab lahendust.

Kui palju on jõutud Rail Balticut Eestis juba ehitada?

Kiirraudtee trassi pikkuseks Eestis on umbes 213 kilomeetrit ja selle alguspunktiks on Tallinnas Ülemiste terminal. Läbi Rapla ja Pärnu liigub ta Läti suunas. Kuigi sel nädalal kirjutati alla lepingud ehitustöödeks kogu trassi ulatuses, on seni neid tehtud peamiselt lõigul Ülemiste–Tootsi.

Kokku on Rail Balticu Eesti osal kõikvõimalikke erinevaid ristumisi – ökodukte, viadukte, kõrgepinge- ja gaasitorude ristumisi-ümbertõstmisi üle 150.

Valmis on ehitatud kõik seitse ettenähtud ökodukti. 26 ristmikust on kogu raudtee ulatuses valmis saanud 16.