Venemaa president Vladimir Putin ei ilmunud reedel Istanbulis toimunud Venemaa ja Ukraina läbirääkimistele ning saatis riiki esindama hoopis madaldama astme delegatsiooni.

"Eks ta üks muppet show (nukušõu – toim) muidugi oli," kommenteeris Tiido reedel Istanbulis toimunud kohtumist. "Midagi kasuliku sealt on see 1000 vangi. Ja eriti Ukraina jaoks, kuna ukrainlastest vangide olukord Venemaal ei ole pehmelt öeldes hea. Nii et midagi saavutati ja see on Ukraina plussiks."

Samas tõdes Tiido, et Vene delegatsiooni juht Vladimir Medinski ei olnud tõsiseltvõetav läbirääkija.

See et Putin ja ka USA president Donald Trump kõnelustel ei osalenud, võis Tiido hinnangul aga Ukraina jaoks hea olla, kuna oleks võinud tekkida olukord, kus Putin ja Trump oleks hakanud Ukraina president Volodõmõr Zelenskit survestama.

"Tegelikult see, et ta ei läinud – see oli hea," ütles Tiido. "Esiteks muidugi ta [Putin] ei soovinud minna Zelenskiga kohtuma, kuna ta näeb, et nad on eri tasandi inimesed üldse ja tema saab rääkida ainult Trumpi sugustega. Võibolla oli hea, et seda kohtumist ei toimunud," rääkis Tiido.

Tiido lisas, et Putinil ei pruugi olla soovi sõda lõpetada, kuna ta kardab, et sõjast naasvad veteranid on oht Vene ühiskonnale ja tema võimule.

"Tema jaoks on sõja lõpetamine ohtlik. Rindelt on läbi käinud sadu tuhandeid mehi. Ja suur osa neist on veteranidena tagasi tulnud ja tuleks veel, kui sõda lõpeks. Aga need veteranid oleksid juba oht ühiskonnale, sest kui sa rindel saad kolm tonni kuus ja tuled tagasi, saad keskmist palka, 600 eurot kuus. Suurel osa on posttraumaatiline stressisündroom ja kõik muud asjad. Ühed hakkavad jooma, teised hakkavad tapma, kolmandal hakkavad röövima. Parem on neid rindel hoida," ütles Tiido.

Tiido täheldas, et on ka variant, et Trump ja Putin lepivad esmaspäeval toimuma pidavas telefonikõnes midagi kokku. "Harilikult kui Trump räägib Putiniga, siis tema on järeleandev pool. Ta on alati olnud Putiniga vesteldes järeleandev pool."

"Üks diil võibki olla see, et nad lepivad kokku, et survestavad Ukrainat midagi tegema. Näiteks needsamad oblastid, mida Venemaa on kuulutanud oma konstitutsiooniga enda omadeks, et need üle antaks või midagi sellist," ütles Tiido.

Saatejuht küsis, kas on võimalik, et Trump võib pärast telefonikõnet Putiniga nõuda Zelenskilt, et ta loovutaks praegu okupeeritud alad, sealhulgas Krimmi, või muidu loobub USA Ukraina toetamisest.

"On täiesti võimalik, kuid ma arvan, et Zelenski vastab, et ta ei ole sellega nõus, kuna tema ei ole läbirääkimiste juures olnud, see on läbi räägitud Trumpi ja Putiniga, see on nende nägemus, aga mitte tema nägemus," vastas Tiido. "Lisaks on tal ka Euroopa toetus. Ma tahaks loota, et see Euroopa toetus jääb püsima. See on tegelikult praegu päris kõva sõna tema jaoks."

Küsimusele, kuidas saab rahuprotsess saaks edasi minna, vastas Tiido: "Kõige loogilisem on see, et kõigepealt tuleb relvarahu – relvarahu tuleb praegusel rindejoonel, Venemaa püüab seda joont nihutada natukene lääne poole, ukrainlased vastupidi. Ja kui ta sellel joonel jääb seisma, siis on võimalik midagi rääkima hakata. Kuni sõjategevus jätkub rahuprotsessi olla ei saa."

Tiido rõhutas, et Istanbuli läbirääkimistel esitas Venemaa samad nõudmised, mis 2022. aastal. "Ta ei ole midagi muutnud. Ukraina on sellele loomulikult vastu. Kui nad tulevad uuesti samade asjadega, siis mõlemad pooled loevad ette oma jutupunktid, noogutavad ja lähevad laiali," sõnas ta.

Varilaevastiku Läänemerel keelamine oleks Tiido sõnul vahend Venemaa survestamiseks.

"Ma arvan, et tegelikult siin oleks vaja lihtsalt seda survet suurendada. Ja üks võimalus oleks – ma olen seda kuskil mujal ka pakkunud – et varilaevastik näiteks Läänemerel ära keelata üldse. Selleks on tegelikult võimalused olemas. Lihtsalt tuleks juristidele anda ülesanne – mitte küsimusega "kas on võimalik?", vaid "leidke viis, kuidas on võimalik". See on võimalik," sõnas Tiido. "Tegelikult need tankerid tuleks peatada sealpool Taani väina."