USA president teatas, et Venemaa ja Ukraina alustavad viivitamatult relvarahu läbirääkimisi. Kuigi Trumpi sõnul oli kõne toon suurepärane, ei selgitanud kumbki pool konkreetseid samme ega ajakava.

"Esimesed analüüsid ehk ongi, et Trump oli heatujulisem kõne üle kui Putin, kes oli reserveeritum. Mis me teame on see, et Trump ütles, et sõda peab lõppema ning Ukraina ja Venemaa peavad omavahel läbirääkimisi pidama. Nemad teavad ju kõige rohkem neid detaile ja USA jätab ennast sellest kõrvale. Trump ütles, et see oleks mõlemale poolele majanduslikult kasulik - Venemaal on suur majanduslik potentsiaal ja huvitavalt viitas ka sellele, et Vatikan võiks aidata neid läbirääkimisi läbi viia," jagas Helga Kalm oma esimesi hinnanguid Trumpi ja Putini telefonivestlusele "Välisilmas".

Kalmu sõnul ei ole aga vahet, kas läbirääkimisi vahendab paavst või Trump, sest kõik tegelikult oleneb sellest, mida tahab saavutada Putin.

"Ega Vatikan ei ole selles vahendamises halb. Vaadates seda uut paavsti, siis tema sõnavõtud Ukraina sõjas on kindlasti olnud meie regiooni vaates väga positiivsed. Ta ütleb, et Ukraina inimesed on hukkunud märtritena ja Ukrainas tuleb kehtestada õiglane ja püsiv rahu, mis on tegelikult sama sõnum, mis on meil. Paavst oleks väga hea vahendaja, aga lõpuks on läbirääkimiste küsimus selles, mida tegelikult Putin tahab. Läbirääkimised ei õnnestu seni, kuni ta on otsustanud, et ta tahab selle asjaga edasi minna ja seda tooni sealt vestlusest otseselt välja ei tulnud," lausus Kalm.

Naise sõnul proovib Putin rahuläbirääkimistega venitada, kuna loodab veel sõda võita, kuid viimaste analüüside põhjal saab oletada, et Venemaa majanduses on asjad halvad.

"Putin kindlasti venitab kuni ta arvab, et ta võidab, aga on tulnud palju raporteid tegelikult halva majandusliku olukorra kohta ja selles mõttes läheb mingi hetk talle kõik veel valusamaks, aga ta tahab venitada," ütles ta.

Kalmu hinnangul proovis Putin kindlasti ka Trumpi telefonikõne jooksul meelitada ning rõhuda kaubandusele, mis on USA presidendi jaoks väga oluline.

"Raske on olla kindel, kuidas asi võiks edasi minna, kuigi Trump just ütles, et läbirääkimised peavad algama kohe," lisas Kalm.

Lisaks pidas Kalm huvitavaks, kuidas Kreml nõuab enne Ukrainaga läbirääkimisi memorandumit.

"Kreml ütles, et nüüd tuleb sõlmida memorandum tingimustes, millega hakkavad läbirääkimised ehk nende sõnum oli selline, et tuleb teha mingi läbirääkimiste-eelne dokument, et millest räägitakse, aga lõpuks on need algsed Putini nõudmised on meile vastuvõetamatud ja vastuvõetamatud ka Ukrainale, kes tahavad demokraatlikult ise kontrollida, mida riik teeb ja millisesse organisatsiooni kuulutakse. Tuletagem ka meelde, et Putini üks algnõudmisi oli ka see, et kui palju NATO vägesid tohib meie piirkonnas olla," sõnas Kalm.

Naise hinnangul on ka USA avaldanud väsimuse märke, kuna Putiniga on juba mahapeetud kolmas kõne, kuid sedagi suhteliselt ilma tulemusteta.

"Väga huvitavalt pikk kõne oli. Kestis üle kahe tunni, aga eks seal alguses oli tõlkide vahendused ja muu, aga väidetavalt olid nad eesnimepidi teineteisega rääkinud ja sõbralikus õhkkonnas. Mingi hetk tuleb tüdimus, kuna Trump on ise öelnud, et sõda tuleb lõpetada ja tal ei õnnestu seda teha. Küll aga ma arvan, et eurooplased ei väsi Ukrainat toetamast. Me jätkame ja see on Ukrainale kasulik praeguses etapis," ütles Kalm.