Asepresident JD Vance ütles viimati esmaspäeva pärastlõunal, et kui Venemaa ja Ukraina sõja lõpetamisest asja ei saa, jalutab USA minema.

"Me mõistame, et siin on tekkinud väike ummikseis ja ma arvan, et president ütleb president Putinile: "Kuule, kas sa võtad seda tõsiselt?"," sõnas Vance.

Ameerika mõjukas julgeolekuekspert ja välispoliitika kujundaja Matthew Kroenig on nõustanud USA valitsust mitme presidendi ajal ning tema hinnangul ei näe Trump meeletul verevalamisel mõtet.

"Ma arvan, et Trumpi meeskond tuli kohale ja arvas, et relvarahu saavutamine on lihtne. Ja ma arvan, et Trumpi kui ärimehe vaatenurgast on kogu see tapmine ebaefektiivne. Saame relvarahu. Lõpetame tapmise ja teeme äri. Ja ma arvan, et ta on üllatunud, kui raske see on olnud. Näeme, et Trump on pettunud Putini soovimatuse pärast läbi rääkida," lausus Atlandi Nõukogu asepresident Kroenig.

Londoni King's College'i sõjauuringute teadur Jade McGlynn on Kremli agressiooni- ja propagandamustreid analüüsinud mitmes oma raamatus. Donald Trump on Vladimir Putini jaoks kerge vastane, leiab ta.

"Vladimir Putin on inimeste manipuleerimises üsna osav, aga ma ei arva, et ta peab Trumpi manipuleerimiseks nii väga pingutama. Ma arvan, et president Trump soovib sõja väga lõpetada ja on Venemaa juhist pisut lummatud. Ma arvan, et Venemaa juht on sellest täiesti teadlik ja ilmselt ei suuda mõista, kuidas tal on nii hästi vedanud," ütles McGlynn.

Üle 30 aasta välisteenistuses töötanud endine USA suursaadik NATO juures Kurt Volker leiab, et Trump mõistab, et Putin manipuleerib temaga. Küsimus on mida Valge Maja selle äratundmisega nüüd peale hakkab.

"Tuleb vahet teha selle mõistmise vahel, et Putin üritab neid ära kasutada ja otsustamisel, mida selles olukorras peale hakata. Ma arvan, et nad teavad ja mõistavad seda. Aga siis tuleb teha taktikaline otsus, mis on ikkagi parim viis relvarahu poole liikumiseks," lausus Volker.

McGlynni hinnangul ei oleks Trumpi loobumine rahuplaani vahendamisest Ukraina ja Venemaa vahel sugugi halb.

"Ma arvan, et kui Trump ja USA käega löövad, on see ilmselt praegu parim, selle asemel, et Ukrainat survestada ja jätkata rumalate asjade ütlemist nagu, et Zaporižžja ja Hersoni inimesed on lihtsalt venelased ja nad tuleks Venemaale üle anda. Ma olin Zaporižžjas umbes 14 päeva tagasi. Nad ei ole kindlasti venelased, vaid ukrainlased ja elavad oma elu nii hästi kui suudavad. Probleem on seni selles, et mõned suuremad Euroopa riigid on olnud sõnakasutuses väga-väga head. Neil on olnud suurepärane jutt, tõeliselt ilusad sõnad ja ometi on teod olnud pettumust valmistavad. Me oleme ju rikas kontinent. Meil on palju inimesi, meil on palju innovatsiooni, meil on palju-palju tugevusi. See on meie poliitiline valik olla võimetu Ukrainat kaitsma," lisas McGlynn.

"Ma ei usu, et Ameerikal on selge plaan, peale selle, et nad tahavad, et Euroopa võtaks juhtrolli ja ma arvan, et see praegu toimubki. Näeme, kuidas eurooplased võtavad rohkem juhtrolli ja seda Trump tahabki," sõnas Volker.

Volkeri sõnul kiputakse ülehindama võimalikku kahju, mida Donald Trump võib põhjustada. Kokkuvõttes ei saa Ameerika president Euroopast üle sõita, leiab Volker.

"Oletame siis, et Putin ütleb: "Ma tahan, et te tunnustaksite Venemaa territooriumina kõike, mille nad on praegu vallutanud. Kõik neli provintsi
ja kogu Krimm, see kõik on Venemaa territoorium." Kas see tegelikult ka midagi muudab? Kas see muudab Ukraina vastupanu? Kas see muudab Euroopa tegutsemist? Ma ei usu. Ma arvan, et Ukraina on tänapäeval hoopis teistsuguses olukorras kui aastal 2022, kui nad poleks ilma Ameerika sõjalise toetuseta ellu jäänud. Nüüd on neil teatavad varud. Euroopa riigid pakuvad palju suuremat tuge ja nad toodavad oma kaitsetööstusega droone, oma tehnoloogiat, mis on tegelikult üks olulisemaid võimekusi praeguses sõjategevuses, eriti rindel," ütles Volker.

Sõltumata sellest, kuidas Trumpil Ukraina rahuprotsessi vahendamine õnnestub, on Euroopa oma õppetunni saanud, usub julgeolekupoliitika ekspert Olga Oliker.

"Idee, et Euroopa kaitseb iseennast, pole uus ja ilmselt on see igal juhul tark mõte, sest Donald Trump näitab, et on halb panna kõik munad korvi, mis asub teisel pool ookeani," lausus Oliker.