Teie mittetulundusühing teeb üsna palju asju kodanikuühiskonna ja demokraatlike valimiste alal siin Rumeenias. Kas te saaksite kirjeldada lühidalt oma tegevuste ulatust?

Mittetulundusühingus Funky Citizens toetame me aktiivselt kodanike osalust, aga meil on ka programm võitlemaks valeinfo vastu ja digitaalse kirjaoskuse edendamiseks. Selle valimiskampaania ajal oleme me aktiivsed olnud kolmel moel.

Kõigepealt teadlikkuse kampaaniad, et öelda inimestele, kui oluline on minna välja ja väljendada oma seisukohta hääle andmisega. Teiseks on meil üle 2200 inimese valimisjaoskondades üle Rumeenia ja rohkem kui 120 valimisjaoskonnas Rumeeniast väljas, need on sõltumatud vaatlejad, kellele keegi ei maksa ja kes lihtsalt jälgivad, et valimiste protsess oleks korrektne ja aus. Kolmandaks on meil programm internetikeskkonnas, eelkõige Rumeenias enimkasutatud sotsiaalmeedia platvormidele.

Me otsime valeinfot ja infot, mis võib mõjutada valimiste ausust. Me oleme osa suuremast Euroopa võrgustikust, mida nimetatakse EDMO (European Digital Media Observatory). Meil on Rumeenia-Bulgaaria keskus ja Euroopa Komisjon on meile võimaldanud kanali suhtlemiseks suurte sotsiaalmeediaplatvormidega, nii et me saame juhtida nende tähelepanu sellele, mida me leiame ja sellega tegeletakse kiiresti, mis tähendab, et saame vastuse enamasti 48 tunni jooksul ja valimispäeval veelgi kiiremini.

Kuidas te kirjeldaksite neid valimisi, kas kõik on läinud hästi?

Reaalses elus on valimised siiani läinud üllatavalt hästi ilma suuremate vahejuhtumiteta. Internetis on aga palju valeinfot, mis on praegu seotud eriti süüdistustega ühelt kandidaadilt, et Moldova president Maia Sandu ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron püüavad kallutada valimisi Rumeenias selle kandidaadi kasuks, kes nimetab end Euroopa ja Ukraina-meelseks ja nii edasi. Meil on palju koordineeritud tegevust ja me arvame, et on palju narratiive, mis tulevad otse Kremli õpikust.

Eelmised valimised, kus juhtis Calin Georgescu, tühistati Venemaa mõjutustegevuse tõttu. Kas Venemaa mõjutustegevus jätkub või on püüded poliitilisele korrektsusele ja mitmesuguste häälte vaigistamine juba omakorda ohuks sõnavabadusele?

See on nüansseeritum. Kõigepealt, me ei saa mõelda, et Venemaa ei püüa sekkuda oma vahetus ümbruses, kui me näeme ja see on hästi dokumenteeritud, et ta püüab valimistesse sekkuda paljudes teistes kaugemates kohtades.

Teiseks võimaldasime me omalt poolt sarnast jälgimisprogrammi Moldovale ja me näeme, et samasuguseid strateegiaid ja taktikaid kasutati Moldova valimistel ja nüüd Rumeenia valimistel ja me näeme meedia uurimustest, et sama taktikat kasutati ka näiteks Saksamaal. Me räägime siin Telegrammi gruppide koordineerimisest, narratiivide kasutamisest Tiktoki kanalites, mikroinfluentserite kasutamine – mitmesuguste vahendite kasutamine, mis on väga odavad ja mis teenivad Kremli agendat.

Ma arvan, et mõjutusoperatsioon jätkub Rumeenias. Digitaalses keskkonnas ei ole see kunagi nii lihtne, et on üks postitus või video sotsiaalmeedias, mis avaldatakse täna ja kahe pärast see mõjutab valimisi. See on keerukam taktika, kus narratiive ehitatakse aastaid, eriti alates pandeemiast ja see on kasvanud alates Venemaa kallaletungist Ukrainale ja nüüd ka seoses rahulolematusega, põhjendatud vihaga, mis inimestel on tekkinud seoses eelmise valitsusega.

Rumeenias, nagu ka ilmselt Balti riikides või Poolas on elanikkond väga Euroopa-meelne, ligi 90 protsenti inimestest toetab Euroopa Liitu. Ka ajalooliselt ja kultuuriliselt rääkides, me kardame venelasi, sest me kõik oleme kuulnud lugusid oma peredest selle kohta, mida venelased tegid. Otsene Venemaad toetav kampaania ei töötaks, aga mis töötab ja mida me näeme taktika ja propagandana ja valeinfokampaaniana on pidev rünnak demokraatlikele institutsioonidele, pidev rünnak Euroopa Liidule ja NATO-le, narratiivid, et Rumeeniat kasutatakse ära sõjas lääne ja Venemaa vahel, et suured võimud püüavad tirida meid sõtta, mis ei ole meie oma, et Calin Georgescut ei lubatud teise vooru, sest ta tahtis niinimetatud rahu ja suured poisid, kes on kõige taga, ei soovinud rahu ja selle pärast keelati tal kandideerimine.

Me räägime narratiividest ja valeinfost, mida inimesed sageli otseselt heaks ei kiidagi, aga nagu me kõik siin piirkonnas teame, siis mõnikord on kõige mõjusam propaganda mitte otsestest valedest koosnev, vaid infokaos, et inimesed ei tea, keda usaldada ja mis on tõde. Seda me näeme.

Kas te näete ikkagi ka seda, et inimesed, kes lihtsalt toetavad härra Simioni, saavad sotsiaalmeedias piiratud ja saavad millegi väljendamise eest trahvi. Kas te näete siin mingit ohtu sõnavabadusele?

See on üks põhjuseid, miks me kodanikuühiskonna organisatsioonidena oleme kritiseerinud valitsuse poolt kasutusele võetud meetmeid. On tõsi, et kõik tundsid vajadust midagi teha pärast viimaseid valimisi, aga see, kuidas valitsus otsustas internetisuhtlust reguleerida praeguse kampaania ajal, siis seda tehti erakorralise olukorra raames ilma avaliku debatita ja ebamäärase terminoloogia raames ning mis toitis just äärmusparteide narratiive. See puudutas meie järgmist ajaloolist traumat ehk tsensuuri, mis meil kommunismi ajal oli. Paljud poliitilised tegelased said mängida tsensuuri ohvrit ja nii edasi.

Ma ütleksin, et see, mida tehti, ei olnud täiemahuline sekkumine. Põhimõttelised teatasid võimud sotsiaalmeedia platvormidele ainult postidest ja sõnumitest, millest neile teatati. Nad ei teinud täiemahulist monitoorimist.

Samas ma arvan, et see on siiski üsna problemaatiline. Minu arvates, mida tuleks teha tulevikule mõeldes, tuleks rohkem toetuda Euroopa Liidu digiteenuste aktile ja sellel on ühtlasi rohkem jõudu kõnelustel väga suurte online-platvormidega. Ma usun sõltumatutesse faktikontrollijatesse ja mitte valitsusse, kes meile ütleb, mis on tõde ja mis on vale. Ma usun ka sellesse, et kodanikuühiskond peab olema kaasatud.

Meie näitel, me avaldame regulaarselt raporteid selle kohta, millest me teavitame sotsiaalmeediaplatvorme, millest seal juttu oli ja nii edasi. Me ootame samasugust läbipaistvust ka võimudelt. Kui vaadata positiivsest küljest, siis kiita tuleb, et loodud on ka sõltumatu suhtluskanal platvormidega, mitte ainult valitsuse oma.

Milline mees on Georges Simion ja millise Rumeenia me saame, kui ta võidab? (Intervjuu on tehtud enne valimistulemuste selgumist.)

Organisatsioonina olime me tema poolt otseselt sihikul, ta ütles, et me oleme välisagendid, me oleme koos Sorose, Macroni ja sakslastega. See oli suur segu mitmesugustest väidetest. Ma arvan, et see räägib palju tema lähenemise kohta.

See on väga sarnane sellele, mida me oleme kuulnud inimeste kohta nagu näiteks Putin. See on kodanikuühiskonna ja ajakirjanike ründamine ning inimeste ähvardamine. Ta on üsna pragmaatiline inimene või võib-olla küüniline oleks parem sõna – inimene, kes sai aru, et ei saa minna Euroopa Liiduga laupkokkupõrkesse, aga kes sellegipoolest teatas mitmest meetmest, mis läheks kindlasti edasise integratsiooni vastu ja ta teatas mitte üksnes seda, et igasugune abi Ukrainale lõpetatakse Rumeenia poolt, vaid ka seda, et ta ei toeta sellist abi Euroopa Liidu tasemel. Seda me kuuleme ka teistelt isolatsionalistlikelt poliitilistelt liidritelt Euroopas.

Aga ma ei arva, et Rumeenia saab endale lubada isoleerumist, keegi ei saa seda endale lubada, aga eriti mitte väiksem riik. Sa pead olema integreeritud. Teiseks, enamus inimesi ei hääleta tema poolt mitte sellepärast, et ta läheb Euroopa Liidu establishment'i vastu, vaid teda nähakse Rumeenia establishment'i vastasena ja nad on enamasti rahulolematud majanduslike oludega – korruptsiooniga ja avalike teenuste kvaliteediga, nagu haridus, tervishoid ja taristu ning elukalliduse ja inflatsiooniga, mis on meid Ida-Euroopas valusalt löönud. Selle asemel, et rääkida neist asjadest, mida tema ja teised poliitikud on teinud ja pakkuda lahendusi, otsib ta süüdlast. Probleemidelt, mis nõuavad kompleksseid lahendusi, juhitakse tähelepanu kultuurisõdade sarnasele lähenemisele.