"Moldova SRÜ-liikmesuse aluseks olevate lepingute denonsseerimine on praegu arutusel ning dokumendid esitatakse peagi parlamendile kinnitamiseks. Need on SRÜ harta, mis allkirjastati Minskis 22. jaanuaril 1993, SRÜ asutamise leping 1991. aasta 8. detsembrist ja selle lisa sama aasta 22. detsembrist. Meie SRÜ-liikmesuse aluseks olevate lepingute ülesütlemine annab meile õiguse deklareerida, et juriidilisest seisukohast ei ole Moldova Vabariik enam ametlikult SRÜ osa. See protsess on juba alanud; me tegime selle otsuse hiljuti ja [denonsseerimisete] kinnitamise protsess on alanud," rääkis Popșoi riigiraadios.

Tema sõnul jäävad aga kehtima Moldova kodanikele kasulikud SRÜ-ga sõlmitud lepingud. "Veebruari keskpaigaks oleme tõenäoliselt lõpetanud protsessid valitsuses, mille järel saavad parlamendiliikmed selle otsuse langetada. (...) Mõned lepingud, kui need ei ole vastuolus meie Euroopa-seisukohtadega ja annavad teatud eeliseid, ei ole mõtet denonsseerida. Kuid juriidiliselt ei ole Moldova Vabariik ametlikult enam SRÜ liige võimalikult lühikese aja pärast," rõhutas asepeaminister.

Popșoi sõnul on Moldova SRÜ-ga alla kirjutanud kokku 283 lepingut, millest 71 on juba denonsseeritud ja umbes 60 on denonsseerimisel.

Moldova, üks Euroopa vaesemaid riike, mis asub Ukraina ja Euroopa Liidu liikmesriigi Rumeenia vahel, on alates 2023. aastast lõpetanud osalemise kõigis SRÜ tegevustes.

Moldova välis- ja eurointegratsiooniminister Nicu Popescu teatas juba 2023. aasta veebruaris, et riik alustab mitmekümnest SRÜ lepingust lahkumise protsessi. 2023. aasta mais võttis parlament vastu lõpliku otsuse taganeda riikidevahelise televisiooni- ja raadiokompanii Mir asutamislepingust ning juulis denonsseeriti SRÜ liikmesriikide parlamentidevahelise assamblee konventsioon. Jaanuaris 2024 teatas Moldova valitsus, et on tuvastanud 119 SRÜ lepingut, millel pole Moldova jaoks mingit väärtust. Samuti lõpetas Chişinău alates 2024. aastast SRÜ-le ja teistele ühenduse platvormil olevatele organisatsioonidele liikmemaksude maksmise.

Rahandusministeeriumi andmetel kanti Moldova eelarvest aastatel 2020–2023 SRÜ-le ja selle platvormil olevatele organisatsioonidele liikmemaksudena üle ligi 35 miljonit lei (umbes 1,8 miljonit dollarit).

Moldova Euroopa-meelne president Maia Sandu, kes juhib Moldova püüdlusi liituda Euroopa Liiduga kümnendi lõpuks, on hukka mõistnud Venemaa sissetungi Ukrainasse ja süüdistanud Kremlit katsetes tema valitsust õõnestada.

Sandu valiti teiseks ametiajaks tagasi 2024. aastal ja 2025. aasta valimistel säilitas tema Aktsiooni ja Solidaarsuse Partei (PAS) parlamendis enamuse.

Viimase 150 aasta jooksul on Moldova olnud osa Vene impeeriumist, Suur-Rumeeniast ja Nõukogude Liidust, kui Nõukogude Liit Molotov-Ribbentropi pakti alusel 1940. aasta juunis need alad hõivas.

Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud enam kui 30 iseseisvusaasta jooksul on Moldova valitsused olnud Venemaaga tihedate sidemete arendamise suhtes kohati pooldavad ja kohati vastu. Sandu ütles eelmisel nädalal raadiointervjuus, et kui Rumeeniaga taasühinemise referendum praegu toimuks, hääletaks ta jaatavalt – see oli esimene kord, kui Moldova juht sellise seisukoha on võtnud.

Moldova Venemaa-meelse opositsioonilise Sotsialistliku Partei juht, endine president Igor Dodon, mõistis SRÜ-st lahkumise otsuse hukka kui vastuvõetamatu.

Poliitanalüütik Vitalii Andrievštši ütles, et SRÜ-st lahkumine ei tähenda mingil juhul, et Moldova lõpetaks suhted teiste endiste Nõukogude Liidu vabariikidega.

"Me peame selle protsessi lõpule viima," ütles ta Reutersile. "Me arendame sidemeid kahepoolselt. Kuid pole mõtet jääda Venemaa juhitavasse SRÜ-sse."

Venemaa avaldas Moldova otsuse suhtes kahetsust. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles teisipäeval, et otsus ei tulnud Moskvale üllatusena, märkides, et Moldova oli sisuliselt juba mõnda aega tagasi SRÜ tegevuses osalemise lõpetanud.