Rumeenia prokuratuur süüdistab Călin Georgescut ja 21 teist kahtlusalust demokraatliku korra õõnestamise plaanis ning süüdimõistmise korral ootab teda kuni 25-aastane vanglakaristus, teatas väljaanne Financial Times (FT).

Pärast seda, kui konstitutsioonikohus tunnistas detsembris Georgescu võidu kehtetuks, esitasid prokurörid talle süüdistuse valitsuse kukutamise vandenõu kavandamises Horaţiu Potra juhitud paramilitaarse rühmituse abiga. Potrat peeti eelmisel aastal lühikest aega kinni, kuid on pärast seda riigist põgenenud.

Georgescu kohtus Potraga Bukaresti äärelinnas asuvas hobusekasvanduses, et planeerida vägivalla kasutamist Georgescut toetaval protestil, mis pidi pealinnas paar päeva hiljem toimuma, et demokraatlik kord kukutada, väidetakse süüdistusaktis. Rumeenia peaprokurör Alex Florența kinnitas pressikonverentsil Georgescule süüdistuse esitamist.

Potra arreteeriti eelmise aasta lõpus, kui ta oli relvastatud meesterühma eesotsas teel riigi pealinna. Pärast vabastamist põgenes ta Rumeeniast ja tema suhtes on välja antud rahvusvaheline vahistamismäärus.

Florența sõnul on Potra nüüd ühenduses Venemaa võimudega, et saada seal varjupaik. Potrale on esitatud ka süüdistus Georgescu juhtumi kaasosalisena.

Florența väitis ka, et Georgescu oli enne valimisi kindlasti kasu saanud Venemaa mõjutuskampaaniast, kuigi see ei kuulunud süüdistuste hulka.

Venemaa külvas vaenu ja segadust

Rumeenia presidendivalimiste tulemuste mõjutamiseks korraldati eelmisel aastal ulatuslik hübriidrünnak, rääkis peaprokurör Florenta teisipäeval uurimistulemusi tutvustades.

Florenta sõnul tuvastasid prokurörid neli ettevõtet, millel on tema kinnitusel tõestatud seosed Venemaaga ning mis levitasid 2024. aasta presidendivalimiste eel Rumeenias desinformatsiooni ja tehisintellekti loodud lõhestavat sisu. Samuti tehti kindlaks, et mõned ettevõtete investorid ja administraatorid asusid Venemaal.

Sotsiaalmeediavõrgustikus Tiktok tehtud postituste analüüsi käigus tuvastati kaks koordineeritud võrgustikku, mis propageerisid Georgescut – sealhulgas niinimetatud Pravda võrgustik, mis muuhulgas toetas ka Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Prokuröri sõnul üritasid Vene kübertrollid ja botifarmid Rumeeniat seestpoolt nõrgestada – õhutada sotsiaalmeedias ühiskonnas üksteisevastast vaenu ja levitades selleks valeinfot, edendades nostalgiat nõukogude aja järele ja õõnestades usaldust riigiasutuste vastu.

"Meie uurimine paljastas suure veebisaitide võrgustiku, mille tegevust toetas reklaam. Enamikku neist sponsoreerisid neli Venemaaga seotud ettevõtet," ütles Florenta.

Tema sõnul levisid sotsiaalmeedias tehisintellekti loodud sõnumid, mis tekitasid pingeid ja põhjustasid avalikkuses tormilise reaktsiooni. Presidendivalimistega seoses kasutati aktiivselt teemaviidet "revolutsioon". Kampaania langes kokku Georgescu veebireklaamiga, vahendas Ukraina väljaanne LIGA.net.

"Selle mikrosihtimise tulemusel tuvastati neli peamist tüüpi narratiivi, mida on alates 2022. aastast avaliku arvamuse mõjutamiseks kasutatud. Need neli narratiiviliiki on: identiteedipõhine nostalgia; vandenõuteooriad; religioossed ja alternatiivmeditsiini teemalised," ütles Florenta.

Georgescut toetasid Euroopa parempopulistid ja MAGA

Georgescu on pälvinud Euroopa parempopulistlike liikumiste ja parteide ning president Donald Trumpi liikumise MAGA toetuse, kusjuures USA asepresident JD Vance süüdistas Rumeenia valitsust hääletuse tühistamisel tuginemises nõrkadele kahtlustele Venemaa sekkumise kohta, meenutas FT.

Georgescul, kes on väitnud end olevat õigustatult valitud president, keelati mais kordusvalimistel osaleda. Ta on eitanud igasugust seotust Moskvaga.

Rumeenia president Nicușor Dan, kes kordusvalimised lõpuks võitis, ütles teisipäeval, et peaprokuröri analüüs Venemaa hübriidrünnakute kohta Rumeenia vastu on tõend, et Moskva püüdis 2024. aasta valimisi oluliselt mõjutada.

Georgescu ei kommenteerinud süüdistusi kohe. Varem on ta süüdistused tagasi lükanud.

Georgescu sai populaarseks ootamatult järsku

24. novembril 2024 toimus Rumeenias presidendivalimiste esimene voor, milles kandideeris 14 poliitikut.

Need võitis Georgescu 22,95 protsendiga ja teise koha sai Euroopa-meelne Elena Lasconi 19,17 protsendiga, pääsedes teise vooru, mis pidi toimuma 8. detsembril. Georgescu võit oli ootamatu, kuna enne valimisi oli tema toetus küsitlustes alla kümne protsendi ning samuti ei teinud ta valimiste eel tugevat avalikku kampaaniat.

4. detsembril avalikustas Rumeenia riigikaitsenõukogu salastatud dokumendid, mis tunnistasid Venemaa sekkumist Georgescu kasuks.

6. detsembril tühistas Rumeenia konstitutsioonikohus Venemaa sekkumisele viidates presidendivalimiste esimese vooru tulemused ja kogu valimisprotsessi.

Tänavu 4. mail peetud presidendivalimiste esimese vooru võitis euroskeptiline rahvuspopulist George Simioni, kes sai 46 protsenti häältest, teiseks jäi Bukaresti linnapea ja euroopameelne tsentrist Nicuşor Dan, kes aga võitis 18. mail peetud teises voorus.

Venemaa sekkumine läänevastaste jõudude toetuseks on praegu väga teravalt päevakorral ka Rumeenia naaberriigis Moldovas, kus 28. septembril toimuvate parlamendivalimiste tulemusel peaks selguma, kas riik jätkab Euroopa Liiduga liitumise kursil või langeb tagasi Venemaa mõjusfääri.