"Moldova, meie kallis kodu, on ohus ja vajab teist igaühe abi," ütles Sandu pärast oma hääle andmist valimisjaoskonnas, vahendas The Kyiv Independent Moldova meediaväljaannet Jurnal TV.

"Kallid kodanikud, kutsun teid kõiki valima. Moldova, meie armas kodu, on ohus ja vajab teist igaühe abi. Te saate selle täna oma häälega ära hoida, homme võib olla juba liiga hilja. Teie hääl peab otsustama meie riigi saatuse, mitte ostetud hääled. Näitame maailmale, et Moldova Vabariik ei ole mitte ainult väike riik suure südamega, vaid ka riik, kus elavad ausad inimesed, inimesed, kes ei müü oma riiki maha. Ärgem laskem varastel ja reeturitel meie tulevikku ära osta. Moldova Vabariik on väike, aga tugev riik. Liigume rahus edasi oma Euroopa tuleviku poole," ütles riigipea.

Ajakirjanike küsimusele, kas halva stsenaariumi korral võib Moldova areng minna sarnaselt Gruusias juhtunuga, ütles Sandu, et isegi halva stsenaariumi korral jätkub võitlus demokraatia eest, kuid on selge, et see oleks palju raskem ja keerulisem.

"Selle halva stsenaariumi korral peame oma Euroopa integratsiooni paljudeks aastateks edasi lükkama. Teeme kõik endast oleneva, et seda halba stsenaariumi vältida. Meie riik väärib positiivset ja rahumeelset stsenaariumi," ütles president.

Sandu on korduvalt hoiatanud valimiste mõjutamise eest väliste jõudude poolt, mida ta nimetas oma riigi kõige olulisemateks valimisteks. Moldova Euroopa-meelne valitsev Aktsiooni ja Solidaarsuse Partei (PAS) seisab nendel valimistel vastakuti Venemaa-orientatsiooni pooldavate Sotsialistide, Kommunistide, Moldova Tuleviku ja Moldova Südame moodustatud Patriootliku Blokiga, mida juhivad Moldova endised presidendid Igor Dodon ja Vladimir Voronin.

Venemaa, mis kontrollib Moldova Transnistria piirkonda ja hoiab seal vägesid, on püüdnud EL-i suuna võtnud Chişinăud oma orbiidile tõmmata.

Euroopa Liit ja Moldova oma võimud on tunnistanud, et riik oli valimiste eel Venemaalt lähtuva enneolematu desinformatsioonikampaania all. Ajakirjandusväljaannete korraldatud uurimised on paljastanud ulatusliku Venemaa propaganda- ja sekkumiskampaania enne valimisi.

Valimiste eelõhtul keelas Moldova Kremli-meelsel Suur-Moldova (Moldova Mare) parteil osalemise eelseisvatel parlamendivalimistel ebaseadusliku rahastamise kahtluste tõttu, teatasid võimud laupäeval.

Päev varem peatas riigi keskvalimiskomisjon ka Moldova Südame partei, mis on üks neljast Venemaa-sõbraliku Patriootliku Bloki fraktsioonist.

Keskvalimiskomisjon otsustas pärast seda, kui politsei-, julgeoleku- ja luureametnikud avastasid tõendeid, et rühmitused kasutasid ebaseaduslikku rahastamist, hääletusest kõrvaldada nii Moldova Südame kui ka Suur-Moldova, teatas komisjon.

Moldova luureteenistused andsid väidetavalt teavet ka Suur-Moldova seotuse kohta Võidublokiga, mis on paguluses elava oligarhi Ilan Shori toetatud Venemaa-meelsete poliitiliste rühmituste liit.

Valimistele eelnenud ajal hoiatas ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kelle riik sai koos Moldovaga samal päeval Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse, et Euroopa ei saa endale lubada Moldova kaotamist.

Moldovas algasid riigi tulevikku määravad parlamendivalimised

Moldova hääleõiguslikud kodanikud, keda on valijate registris 3 299 396, valivad proportsionaalse süsteemi alusel parlamendi 101 saadikut, kelle ametiaeg kestab neli aastat.

Kõige rohkem valijaid elab pealinnas Chişinăus – 664 442 inimest. Valijate koguarvust elab 2 763 678 Dnestri paremal kaldal, 277 094 separatistlikus Transnistria piirkonnas ja 258 624-l puudub Moldovas alaline elukoht, mis tähendab, et need inimesed asuvad tõenäoliselt välismaal.

Valimisjaoskonnad on pühapäeval avatud kella seitsmest kuni üheksani õhtul (Moldova on Eestiga samas ajavööndis – toim.).

Valimistel on avatud kokku 2274 valimisjaoskonda. Neist 1973 asub Moldovas, sealhulgas 12 Transnistria piirkonna elanikele. Chişinăus on avatud 313 valimisjaoskonda.

Välismaal on avatud 40 riigis 301 valimisjaoskonda. See on 70 võrra rohkem kui 2024. aasta oktoobri presidendivalimisteks avatud 231 valimisjaoskonda 37 riigis. Kõige rohkem valimisjaoskondi on Itaalias, 75. Saksamaal on 36 valimisjaoskonda, Prantsusmaal 26, Ühendkuningriigis 24 ja Rumeenias 23 jaoskonda.

Neli valimisjaoskonda on avatud Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Norras, Rootsis, Soomes, Islandil, Jaapanis, Korea Vabariigis, Austraalias ja Uus-Meremaal elavatele Moldova kodanikele, kes saavad hääletada posti teel.

Samal ajal on Venemaal avatud ainult kaks valimisjaoskonda – neist üks Moldova saatkonnas Moskvas.

Venemeelne opositsioon kritiseeris keskvalimiskomisjoni ja välisministeeriumi otsust avada Venemaal nii vähe jaoskondi, väites, et võimud piiravad sellega Venemaal elavate Moldova kodanike hääleõigust. Opositsioon usub ka, et Dnestri jõe vasakkaldal asuv separatistliku Transnistria elanike hääleõigust piiratakse, kuna Dnestri paremal kaldal on avatud neile ainult 12 valimisjaoskonda – 29 vähem kui eelmise aasta presidendivalimistel.

Valimistele on registreerunud 18 nimekirja – 15 parteid ja kolm valimisliitu ning neli sõltumatut kandidaati. Parlamenti pääsemiseks peavad parteid koguma vähemalt viis protsenti häältest, valimisliidud vähemalt seitse protsenti ja sõltumatud kandidaadid vähemalt kaks protsenti häältest.

Keskvalimiskomisjon akrediteeris valimiste jälgimiseks ligikaudu 1500 riiklikku ja rahvusvahelist vaatlejat.

Moldova võimud ja lääne ajakirjandus on näidanud, kui massiivselt on Venemaa sekkunud parlamendivalimistesse, ujutades sotsiaalmeedia üle valeinfoga, hirmutades moldovlasi ning püüdes otseselt inimesi rahaga ära osta.