Sõja 1182. päev: Trumpi sõnul poleks USA tohtinud sekkuda Vene-Ukraina sõtta
Saksa ja Prantsuse valitsuse liikmed ning Euroopa Liidu välispoliitikajuht kritiseerisid teisipäeval Venemaa käitumist Ukrainas rahu saavutamiseks käivitatud protsessis, süüdistades Moskvat venitamises ja silmakirjalikkuses. USA president Donald Trump kuulutas kaks tundi väldanud telefonivestluse järel Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga, et Moskva ja Kiiev alustavad "viivitamatult" rahukõnelusi, kuigi Putin lükkas sisuliselt tagasi USA riigipea üleskutse tingimusteta relvarahuks Ukrainas.
Oluline Ukrainas käivas sõjas teisipäeval, 20. mail kell 20.53:
- Moskva: loodetavasti USA administratsioon mõistab ähvarduste mõttetust
- EL kehtestas Venemaa suhtes 17. sanktsioonipaketi
- Euroopa juhid kritiseerisid Venemaa venitamistaktikat;
- Trump sai Putinilt ebamäärase lubaduse, kuid mitte relvarahu;
- Trump ei laienda sanktsioone Venemaale, sest on "võimalus" eduks;
- Kreml: Trumpiga oli juttu ka Putini ja Zelenski kohtumise võimalusest;
- Merz pärast vestlust Trumpiga: kehtestame Venemaale uued sanktsioonid;
- Itaalia annab Ukrainale 400 soomukit M113 ja õhukaitsesüsteemi SAMP/T;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1030 sõdurit.
Moskva: loodetavasti USA administratsioon mõistab ähvarduste mõttetust
Venemaa loodab, et praeguse USA presidendi administratsioon mõistab Venemaale avaldatava surve, sealhulgas uute sanktsioonidega ähvardamise mõttetust ja kahjulikku mõju, sõnas teisipäeval Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
"Oleme kindlad, et praegune USA administratsioon koosneb mõistlikest inimestest, kes mõistavad suurepäraselt, et surve, eriti otsesed ähvardused Venemaale, on mõttetu ja kahjulik vahend," vastas Zahharova teabetunnis palvele kommenteerida USA välisministri Marco Rubio avaldust, mille kohaselt kongress valmistab ette uusi sanktsioone Venemaa vastu juhul, kui Ukraina olukorras edasiminekut ei toimu.
Zahharova sõnul registreerib Venemaa välisministeerium kõik avaldused, mis pärinevad Ameerika Ühendriikide kõrgetelt esindajatelt.
USA president Donald Trump ütles, et Washington ei oleks tohtinud Vene-Ukraina sõtta sekkuda, kirjutas portaal Unian.
Pärast Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga peetud telefonivestlust Valges Majas toimunud pressikonverentsil ütles ta, et see on Euroopa mure, vahendas The Independent.
USA president märkis, et Ameerika Ühendriigid "sekkusid millessegi, millesse nad ei oleks tohtinud sekkuda".
"Jällegi oli see Euroopa olukord. Ja see oleks pidanud nii jääma. Kuid eelmine administratsioon veenis meid kindlalt, et me peame ühinema. Ja me tegime ressursside osas palju rohkem kui Euroopa," ütles Trump.
Lisaks ütles USA president, et tal on "peas punane joon" selle kohta, millal ta loobub püüdlustest lõpetada Venemaa sõda Ukrainas. Ta rõhutas, et kahetunnise vestluse käigus Putiniga tehti edusamme, kuid kordas oma ähvardusi läbirääkimisprotsessist lahkuda.
"See ei ole minu sõda," ütles Trump.
Rubio: Trump ei ole teinud Putinile järeleandmisi
USA välisminister Marco Rubio ütles teisipäeval, et president Donald Trump ei ole teinud Venemaale järeleandmisi.
"Ta ei ole saanud ühtegi järeleandmist," ütles Rubio senati istungil Vene režiimi juhi Vladimir Putini kohta.
Rubio vastas senaator Jeanne Shaheenile, kes on kõrgeim demokraat senati välissuhete komisjonis.
Shaheen märkis vastu, et Trump on alates Valgesse Majja naasmisest andnud Putinile põhjust mängida ajale ja jätkata Ukrainas uute alade hõivamist.
Tulenevalt Hiina toetusest Venemaale ja "kuna president Trump on meie mõjutusvahendid ära andnud, ei tunne Putin survet Ukrainas relvarahuga nõustuda", ütles senaator.
Rubio vastas, et esmaspäeval telefonitsi Putiniga vestelnud Trump ei taha kehtestada Venemaale uusi sanktsioone, nagu seda tegi teisipäeval Euroopa Liit.
"Kui selgub, et venelased tõesti ei ole rahuleppest huvitatud ja nad tahavad lihtsalt jätkata sõjapidamist, võib asi selleni muidugi jõuda," ütles Rubio.
"[Trump] usub, et kui hakata praegu sanktsioonidega ähvardama, lõpetavad venelased rääkimise, ja see on nii mõndagi väärt, et me saame nendega rääkida ja nad laua taha ajada," lisas ta.
Moskva: edasistel kõnelustel arvestame Istanbuli lepete rakendamist
Venemaa võtab edasistel läbirääkimistel Ukrainaga arvesse Istanbuli läbirääkimisvoorus saavutatud kokkulepete rakendamist, ütles teisipäeval Venemaa välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova.
"Nüüd on oluline ellu viia see, milles 16. mail Istanbulis kokku lepiti – korraldada kolme aasta suurim kinnipeetavate vahetus valemi alusel tuhat inimest tuhande inimese vastu ning esitada poolte kirjalikud lähenemisviisid võimaliku tulevase kokkuleppeprotsessi kohta," seletas Zahharova.
EL kehtestas Venemaa suhtes 17. sanktsioonipaketi
Euroopa Liidu nõukogu võttis teisipäeval vastu 17. sanktsioonipaketi, mis saadab selge signaali EL-i jätkuvast ja kindlast toetusest Ukrainale.
Uued sanktsioonid suurendavad Venemaa kulusid sõja jätkamisel, avaldades lisasurvet Venemaa niigi pingelisele ja haprale majandusele.
Paketi eesmärk on veelgi piirata Venemaa juurdepääsu lahinguväljatehnoloogiale ja vähendada energiaimpordist saadavat tulu, võttes sihikule varasemast tunduvalt rohkem Venemaa varilaevastiku laevu.
EL-i sanktsioonidel on selge eesmärk – õõnestada Venemaa suutlikkust rahastada ja jätkata sõda Ukraina vastu. Majandusandmed näitavad selgelt, et sanktsioonid toimivad.
Euroopa juhid kritiseerisid Venemaa venitamistaktikat
Saksa ja Prantsuse valitsuse liikmed ning Euroopa Liidu välispoliitikajuht kritiseerisid teisipäeval Venemaa käitumist Ukrainas rahu saavutamiseks käivitatud protsessis, süüdistades Moskvat venitamises ja silmakirjalikkuses.
"Oleme viimastel päevadel taas näinud (Venemaa) ulatuslikke rünnakuid ... Need räägivad valjemini kui suusõnaline toetus (rahuprotsessile), mida oleme nii kaua kuulnud," ütles Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius enne Euroopa Liidu kaitse- ja välisministrite kohtumist Brüsselis. "Putin selgelt viidab aega. Kahjuks peame ütlema, et Putin ei ole tegelikult rahust huvitatud."
Euroopa peab suurendama survet Venemaale, kehtestades uusi sanktsioone, eriti Venemaa energiamüügile, lisas Pistorius.
Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot süüdistas enne teisipäevast kohtumist ajakirjanikega rääkides Putinit silmakirjalikkuses. "Usun, et kui Vladimir Putin jätkab oma silmakirjalikku juttu, siis saavad kõik aru, et ta jätkab oma koloniaalsõda seni, kuni me sellele lõppu ei tee," ütles Prantsuse välisminister. "Sundigem Vladimir Putinit oma imperialistlikku fantaasiat lõpetama, võttes vastu (EL) sanktsioonid, mis on tõeliselt mõjusad," lisas Prantsuse minister.
USA president Donald Trump pidas esmaspäeval pika telefonikõne Vene režiimijuhi Vladimir Putiniga, misjärel teatas, et Venemaa ja Ukraina alustavad rahuläbirääkimisi, kuid Putin ütles hiljem siiski, et protsess võtab aega. Pärast seda, kui Trump oli Euroopa liidritele oma telefonivestlusest ülevaate andnud, teatasid Euroopa juhid, et suurendavad survet Venemaale uute sanktsioonide abil.
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas ütles teisipäeval, et Ameerika Ühendriigid peavad ühinema blokiga Venemaale avaldatava surve suurendamisel. "Me kõik olime nõus ja ütlesime ..., et kui nad ei nõustu tingimusteta relvarahuga, nagu Ukraina on rohkem kui 60 päeva tagasi juba teinud, siis astutakse jõulisi samme," ütles Kallas enne välis- ja kaitseministrite kohtumist. "Ja seda me tahamegi näha kõigilt osapooltelt, kes on öelnud, et nad tegutsevad vastavalt," lisas Kallas.
Trump sai Putinilt ebamäärase lubaduse, kuid mitte relvarahu
USA president Donald Trump kuulutas kaks tundi väldanud telefonivestluse järel Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga, et Moskva ja Kiiev alustavad "viivitamatult" rahukõnelusi, kuigi Putin lükkas sisuliselt tagasi USA riigipea üleskutse tingimusteta relvarahuks Ukrainas.
Trump, kes valimiskampaania ajal lubas lõpetada sõja 24 tunniga, nimetas telefonivestlust läbimurdeks, kuid Putin sama entusiastlikuna ei kõlanud, kui rääkis vaid võimalikku rahulepingut ette valmistava memorandumi koostamisest ja viis seejuures jälle jutu konflikti nn juurpõhjustele.
"Leppisime Ameerika Ühendriikide presidendiga kokku, et Venemaa teeb ettepaneku ja on valmis töötama koos Ukraina poolega memorandumi kallal, mille teemaks on võimalik tulevane rahuleping koos mitme positsiooni kindlaksmääramisega: nagu näiteks reguleerimise põhimõtted, võimaliku rahulepingu sõlmimise tähtaeg ja nii edasi, kaasa arvatud võimalik relvarahu kindlaksmääratud ajaks juhul, kui saavutatakse vastav kokkulepe," rääkis Putin pärast telefonivestlust pressile.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes on USA riigipeaga pärast tulist tüli Valge Maja Ovaalkabinetis suhteid parandanud, kutsus Trumpi üles mitte tegema otsuseid ilma Ukrainata.
Trump on asetanud oma lootused konflikti lõpetamiseks isiklikule sidemele Putiniga, kuigi on samas näidanud üles kasvavat pettumust Kremli juhi keeldumise üle kokkulepet sõlmida.
"Ma usun, et see läks väga hästi," ütles Trump oma sotsiaalvõrgustikus Truth Social pärast esmaspäevast Putini-vestlust. "Venemaa ja Ukraina alustavad viivitamatult läbirääkimisi relvarahu ja, mis veelgi tähtsam, sõja lõpetamise üle."
Kuid Trump kõlas vähem enesekindlalt, mainides Putinit hiljem Valge Maja üritusel, tõdes uudisteagentuur AFP.
"Ma arvan, et mõningaid edusamme on tehtud," ütles USA president Valge Maja roosiaias seaduseelnõusid allkirjastades. "Loodetavasti tegime midagi ära... me püüame kogu selle asja ära lõpetada."
Trump koos Euroopa riikide ja Ukrainaga nõudis hiljuti 30-päevast tingimusteta relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel. Kiiev nõustus sellega, kuid Putin on seni hoidunud taolist vaherahu sõlmimast, tekitades teravat kriitikat lääneriikides.
Putin oli Trumpi üleskutse suhtes vaoshoitud, kuigi näis andvat märku, et on valmis relvarahu arutama. "See oli väga informatiivne ja väga avatud ning üldiselt minu arvates väga kasulik," ütles Putin Vene meediale pärast vestlust.
Samas jätsid tema kommentaarid paljud üksikasjad ebaselgeks, ühtlasi nõudis ta veel rohkem "kompromisse".
Trump on suuresti hoidunud Putini kritiseerimast, ärritades sellega Kiievit ja lääneliitlasi.
Ta on ka rõhutanud, et vaid silmast silma kohtumine Putiniga suudab konflikti lõpetada – kuigi Putin lükkas tagasi tema ettepaneku kohtuda eelmisel nädalal Istanbulis Zelenskiga, kus Venemaa ja Ukraina esindused pidasid esimest korda kolme aasta jooksul otsekõnelusi.
Kuid Trump on näidanud siiski üha enam märke kannatamatusest Venemaa liidri suhtes.
Zelenski rääkis Trumpiga nii enne kui ka pärast tolle vestlust Putiniga, kutsudes USA presidenti üles karmistama sanktsioone Venemaa vastu, kui see keeldub relvarahust.
"Ma palusin tal enne tema vestlust Putiniga, et ta ei teeks Ukraina kohta otsuseid ilma meieta," ütles Zelenski ajakirjanikele.
Ta välistas ka vägede väljaviimise Kiievi kontrolli all olevatest Ida- ja Lõuna-Ukraina osadest, lükates tagasi Venemaa esitatud sellekohased nõudmised.
Euroopa riigid avaldasid toetust Kiievi üleskutsele karmistada Lääne sanktsioone Venemaa vastu, kui see ei nõustu pärast Trumpi-Putini kõnet kiiresti relvarahu sõlmima.
Kuid Trumpi poolt oli märke, et ta on rohkem huvitatud suhete taastamisest Moskvaga kui sanktsioonide kehtestamisest.
Ta pakkus präänikuna Venemaale enda sõnul "ulatuslikku KAUBANDUST Ameerika Ühendriikidega, kui see katastroofiline 'veresaun' on möödas".
Samal ajal jätkas Venemaa oma veriseid rünnakuid Ukrainas.
Moskva väitis, et tema väed on vallutanud kaks küla Ukraina idaosas Sumõ ja Donetski oblastis. Samuti tulistas Venemaa ööl vastu esmaspäeva Ukraina pihta 112 drooni, millest 76 tehti kahjutuks, teatasid Ukraina õhujõud.
Trump ei laienda sanktsioone Venemaale, sest on "võimalus" eduks
USA president Donald Trump ütles pärast telefonivestlust Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga, et ei karmista Venemaa-vastaseid sanktsioone, et mitte takistada läbirääkimisprotsessi.
"Ma arvan, et on võimalus midagi korda saata ja kui te seda teete (laiendate sanktsioone – BNS), võite asja palju hullemaks ajada," selgitas Trump Valges Majas ajakirjanike küsimustele vastates.
Samal ajal ütles ta, et "võib saabuda aeg, mil see (sanktsioonide karmistamine – BNS) juhtub".
Küsimusele, kas Trump usub, et Putin soovib rahu ja kas ta teda usaldab, vastas USA president jaatavalt.
Trumpi sõnul olevat ta Kremli pealikult telefonivestluses küsinud, millal too kavatseb Ukrainas verevalamise peatada: "Ma ütlesin: "Millal me sellele verevalamisele, sellele veresaunale lõpu teeme?" See on veresaun ja ma usun, et ta tahab sellele lõpu teha."
Trump märkis, et kui ta arvaks, et ei saa aidata, siis ta taanduks läbirääkimistelt. "Ma ütlen teile, et siin on suured egod mängus, aga ma arvan, et midagi juhtub. Ja kui ei juhtu, siis ma lihtsalt taandun ja nemad peavad edasi minema," lisas ta.
Lääne meedia teatel on Trumpi keeldumine kehtestada Moskvale uusi sanktsioone pärast telefonikõnet Putiniga tekitanud pettumuse USA liitlaste seas Euroopas.
Eriti arvestades, et just Trump lubas hiljuti Moskva vastu karmimaid meetmeid, kui see rahu ei tee.
Mai alguses ähvardas Ameerika president avalikult Kremlit enneolematute majanduslike tagajärgedega, kui see Ukrainas sõdimist ei lõpeta ja rahuleppes osalema ei nõustu, kuid pärast esmaspäevast telefonivestlust Putiniga Trump enam seda ei maininud.
Kreml: Trumpiga oli juttu ka Putini ja Zelenski kohtumise võimalusest
USA presidendi Donald Trumpi ja Vene režiimi juhi Vladimir Putini vestluses arutati ka Venemaa ja Ukraina kõrgeimal tasemel otsekontakti võimalust, ütles teisipäeval Kremli kõneisik Dmitri Peskov.
"Muidugi arutati Venemaa ja Ukraina otsekontaktide ja nende jätkamise teemat," vastas Peskov küsimusele, kas Venemaa ja USA liidrite vestluses arutati ka võimalust korraldada Ameerika Ühendriikide vahendusel Putini ja Volodõmõr Zelenski kahepoolne kohtumine.
Täpsustavale küsimusele, kas oli juttu kõrgeimal tasemel kontaktidest Venemaa ja Ukraina vahel, vastas Peskov: "Muidugi."
Tema sõnul ütles Putin pärast vestlust Trumpiga, et Venemaa ja Ukraina vahel on kontaktid praegu käimas.
"See näitab, et kontaktid on nüüdseks tegelikult taastatud, mis on praeguses etapis üsna oluline presidendi käsitletud memorandumi teksti edasise töö ja tulevaste küsimuste arutamise seisukohast," ütles Peskov.
Memorandumi koostamisele ei ole tähtaega tema sõnul seatud. Peskov ütles, et pooled vahetavad dokumentide mustandeid ja töötavad välja ühtse teksti.
"Tähtaega pole ja ei saagi olla. On selge, et kõik tahavad seda teha nii kiiresti kui võimalik, aga muidugi peitub saatan detailides," ütles Peskov ajakirjanikele.
"Mustandeid koostavad nii Vene kui ka Ukraina pool. Neid mustandeid vahetatakse ja seejärel toimuvad keerulised kontaktid ühtse teksti väljatöötamiseks," rääkis ta.
Putin ütles pärast telefonivestlust Trumpiga ajakirjanikele, et Venemaa olevat valmis koostööks Ukraina poolega memorandumi kallal, mis käsitleb "võimalikku tulevast rahulepingut ja milles määratletakse mitmed seisukohad, näiteks lahenduse põhimõtted, võimaliku rahulepingu ajastus jne, sealhulgas võimalik relvarahu teatud perioodiks, kui saavutatakse sobivad kokkulepped".
Peskovi sõnul ei eemaldu USA vahendustegevusest, sest on huvitatud "kriisi reguleerimisest".
"Ei, USA ei taandu, nad on huvitatud võimalikult kiirete tulemuste saavutamisest, USA president rääkis sellest ja president Putin jagab seda seisukohta," ütles Peskov ajakirjanikele, tehes jälle juttu agressiooni nn algpõhjustest.
"Ka meie oleme huvitatud ka konflikti kiirest lahendamisest, kõrvaldades konflikti algpõhjused, millest Putin täna rääkis," lausus Pekov, kelle sõnul olevat see "kõige olulisem asi kõigis projektides, mis tõenäoliselt formuleeritakse".
Merz pärast vestlust Trumpiga: kehtestame Venemaale uued sanktsioonid
Saksamaa kantsler Friedrich Merz teatas pärast USA presidendi Donald Trumpi ja Vene režiimijuhi Vladimir Putini telefonivestlust, mis ei andnud selget lahendust sõja lõpetamisele Ukrainas, et Euroopa riigid suurendavad survet Venemaale uute sanktsioonide kehtestamisega ning seda otsust on juba toetanud ka Ameerika Ühendriigid.
"Euroopa ja Ameerika on selles küsimuses väga ühtsed: me toetame Ukrainat tema teel relvarahu poole. Euroopa suurendab Moskvale survet sanktsioonide abil. Me leppisime selles kokku @POTUS-ega (USA presidendiga – toim.) pärast tema vestlust Putiniga," kirjutas Merz sotsiaalmeediakanalis X.
Europa und Amerika sind hier sehr geschlossen: Wir werden die Ukraine auf dem Weg hin zu einem Waffenstillstand eng begleiten. Europa wird den Druck auf Moskau durch Sanktionen erhöhen. Darauf haben wir uns mit @POTUS nach seinem Gespräch mit Putin verständigt.
— Bundeskanzler Friedrich Merz (@bundeskanzler) May 19, 2025
Samal ajal teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et tal oli koos Ukraina, Prantsusmaa ja Soome presidentide, Itaalia peaministri ja Saksamaa kantsleriga Trumpiga hea vestlus. Ühiskõne ajal rääkis Trump neile üksikasju oma vestlusest Putiniga.
"Soovin tänada president Trumpi tema väsimatute pingutuste eest Ukrainas relvarahu saavutamiseks. On oluline, et Ameerika Ühendriigid jääksid sellesse kaasatuks. Me jätkame Volodõmõr Zelenski toetamist püsiva rahu saavutamisel Ukrainas," kirjutas von der Leyen X-is.
Good call with President @realDonaldTrump together with President @EmmanuelMacron, Prime Minister @GiorgiaMeloni and President @alexstubb, Chancellor @_FriedrichMerz and President @ZelenskyyUa to get debriefed from his call with President Putin.
— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) May 19, 2025
I want to thank President Trump…
Itaalia annab Ukrainale 400 soomukit M113 ja õhukaitsesüsteemi SAMP/T
Itaalia valitsus otsustas anda Vene agressiooni tõrjuvale Ukrainale 400 soomukit M113 ja õhutõrjesüsteemi SAMP/T.
Roomiksoomukite andmisest teatanud väljaanne Il Messaggero vahendas Itaalia kaitseministri Guido Crosettot, kelle sõnul jätkatakse lisaks sõjamasinate andmisele Ukrainale ka satelliitluure toetuse pakkumist Venemaa vägede liikumise jälgimiseks, kasutades oma lennundustaristut koostöös NATO-ga.
Ameerika Ühendriikides välja töötatud soomustransportöör M113 on maailmas üks enim toodetud soomuki tüüpe – neid on valmistatud kokku umbes 80 000. M113 meeskonnas on kaks liiget, juht ja komandör, ning see võib mahutada lisaks 11 sõdurit. Soomuki relvastuses on 12,7 mm kuulipilduja, aga sellest on valmistatud ka arvukalt modifikatsioone.
Il Messagero märkis, et esimest korda kasutas USA neid soomukeid Vietnami sõjas. Vaatamata nende vanusele kasutavad Ukraina relvajõud neid väga laialdaselt, kuna need tulevad väga hästi toime manööverdamisel metsas ja raskel maastikul.
Selle otsusega annab Itaalia ära ligi kaks kolmandikku oma seda tüüpi soomukitest ning samas kahekordistub Ukraina valduses olevate M113-te arv, märkis infot kajastanud sõjauudiste vahendaja OSINTtechnical sotsiaalmeediakeskkonnas X.
Italy will reportedly supply Ukraine with a massive armored vehicle package of 400 M113 variant APCs, nearly 2/3 of its stored fleet.
— OSINTtechnical (@Osinttechnical) May 20, 2025
The donation will roughly double Ukraine's existing M113 force, supplied by the US and a number of European nations. pic.twitter.com/RJsDw89sIT
Lisaks soomukitele annab Itaalia Ukrainale oma 11. sõjalise abipaketi osana Ukrainale ka kolmanda õhukaitse- ja raketitõrjesüsteemi SAMP/T, teatas militaaruudiste väljaanne Militarnyi.com.
Esimese süsteemi tarnisid Prantsusmaa ja Itaalia ühiselt ning see võeti kasutusele 2023. aasta juunis pärast veebruaris sõlmitud kokkulepet. Teise süsteemi tarnis Itaalia üksi, see kuulus 2024. aasta mais antud paketti ja Itaalia kaitseminister kinnitas 2024. aasta septembris, et see saabub "kuu lõpuks". Varasemate tarnegraafikute põhjal peaks äsja lubatud süsteem Ukrainas tööle hakkama 2025. aasta sügiseks.
SAMP/T süsteemi Itaalia versioon on paigaldatud veoautodele Iveco M320 või ACTL HD8. Täisvarustus sisaldab nelja mobiilset raketilaskeseadet, radariüksust ja juhtimispunkti. Süsteemis kasutatav õhutõrjerakett Aster 30 Block 1 suudab tabada aerodünaamilisi sihtmärke kuni 120 km kaugusel ja kuni 25 km kõrgusel. Samuti suudab see tulistada alla taktikalisi ballistilisi rakette lennuulatusega kuni 600 kilomeetrit kuni 30 kilomeetri kauguselt.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1030 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 975 800 (võrdlus eelmise päevaga +1030);
- tankid 10 834 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 22 567 (+5);
- suurtükisüsteemid 28 067 (+58);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1388 (+1);
- õhutõrjesüsteemid 1167 (+0);
- lennukid 372 (+0);
- kopterid 336 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 36 621 (+118);
- tiibraketid 3197 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 49 093 (+105);
- eritehnika 3894 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: AFP-BNS, Interfax, Unian, Reuters
