"See reostus siin on väga ohtlik. Reostus on alal ebaühtlaselt levinud, kuid mitmel pool ületavad ohtlike ainete kontsentratsioonid oluliselt lubatud piirmäärasid. Näiteks määrusega on paika pandud ohtlike ainete piirväärtused pinnases ning tööstusmaal on naftasaaduste piirväärtuseks 5000 milligrammi 1 kilogrammi kuivaine kohta, aga siin on reostuskolded, mis on 20 000, 30 000 ja 50 000 milligrammi. See on väga ohtlik eelkõige põhjaveele ja sellise ulatusega reostust ei saa jätta pinnasesse," sõnas Keskkonnainvesteeringute Keskuse elurikkuse ja kliima valdkonna projektijuht Maarja Küttä.

Pinnasest naftasaaduste eemaldamise teeb keeruliseks see, et reostusmahud on hinnangulised ja tööde lõplik maht selgub alles tööde käigus. Selleks, et reostust paremini kätte saada, lammutati mai alguses seal vana katlamaja, mille alune oli samuti reostunud.

Tegemist on eramaaga, mis kuulub OÜ-le Coniery. "Nõukogude ajal olid asfaltbetoonitehased riiklikult koordineeritud, mistõttu on see ala praeguseks inventeeritud riikliku tähtsusega jääkreostusobjektina ning Eesti riigi eesmärk on need ohud likvideerida. Reostuse tekitajaid enam ei eksisteeri, mistõttu ei ole võimalik rakendada saastaja-maksab-põhimõtet," selgitas Küttä, miks riik teeb korda eramaa.

"Seda ala saab kasutada tootmistegevuseks, ka praegu ladustatakse siin teatud mahus täitematerjale. Jääkreostusobjekti ohutustamine soodustab kindlasti ettevõtluse arengut ja töökohtade loomist," ütles Küttä.

Väljakaevatud pinnas transporditakse puhastustöid tegeva aktsiaseltsi EcoPro Kiviõli jäätmejaama. Seal see sorteeritakse ja puhastatakse.

Kogu objektil hinnatakse olevat ligikaudu 41 000 kuupmeetrit reostunud pinnast, millest umbes 30 000 kuupmeetrit ületab tööstusmaale kehtestatud piirväärtusi. "Aladel, kus reostus tööstusmaa piirmäärasid ei ületa või jääb piiripealseks, ei ole otstarbekas kogu pinnast välja kaevata, sest looduslikud protsessid lahjendavad seal reostust järk-järgult ka ise," ütles Küttä.

Õiglase ülemineku fondi toel 3,4 miljoni euro eest tehtavad tööd peavad lõppema järgmise aasta suveks. Tööd on jagatud kahte ossa. Käimasoleva esimese etapi maksumuseks on ligemale 2,3 miljonit eurot.

Sellel territooriumil on varemgi riik tegutsenud. Aastatel 2009-2013 likvideeriti asfaltbetoonitehase territooriumil reostuskoldeid: väikesed mahutid koos neis sisaldunud ohtlike ainete jääkidega ja poolmaa-aluses hoidlas olnud bituumen.