2029. aasta lõpuni on Eestil võimalik kasutada 812 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika raha, millest 200 miljonit on valitsus otsustanud lähiaastatel suunata kaitsevaldkonda. Siseministeerium suunaks euroraha varjendite ja varjumiskohtade rajamisse.

"15 protsenti on Euroopa Komisjon lubanud ümber jagada nendest vahenditest, mis ei ole kohustustega kaetud," sõnas siseminister Igor Taro (E200). "Ja seal on siis otsuse koht, et kui palju neid vahendeid me siis ümber jagaksime riigikaitseliseks otstarbeks. Relvi ja moona selle eest osta ei saa, aga kahtlemata näiteks varjumisvõimalused – kas varjumiskohtade kohandamine või varjendite loomise toetamine võiksid olla sellised teemad, mida võiks siis aidata lahendada ka selle raha abil. Aga see on veel kaalumise koht, seda otsust veel ei ole."

Suur hulk kasutamata euroraha on seotud kortermajade renoveerimisega. Taro sõnul oleks tulevikus kõige mõistlikum tekitada renoveerimistaotlusse eraldi osa varjumiskoha loomiseks, nii nagu praegu on näiteks soojustamise või päikesepargi rajamiseks.

"Kõige lihtsam lahendus on see, et tekib taotlusvormi näiteks eraldi sektsioon selle jaoks. Ilmselt see esimene põhjus, miks korteriühistu selle meetme poole vaatab, on ikkagi oma hoone renoveerimine, paremaks muutmine, aga kui tal tekib see võimalus lisaks saada toetust ka selle varjumiskoha kohandamiseks, siis see on kõige lihtsam võimalus teha sinna lihtsalt mõned väljad, need ära täita, lisada oma mingisugused varjumisplaani vajadused," rääkis Taro.

Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) sõnul on elanikkonnakaitse küsimused pigem just kohaliku omavalitsuse vastutada. Pealinn plaanib poolte korterelamute keldrid muuta varjumiskohtadeks aastaks 2030.

"Oleme vähendanud kortermajade fassaadidele minevat raha, sest ongi mõistlik, et riik tegeleks renoveerimise toetamisega ja omavalitsus ülejäänud asjadega," ütles Ossinovski. "Juba sellest suvest hakkab Tallinna linn toetama korteriühistuid keldrite ümberkohandamisel varjumiskohtadeks. Meie sõnum, ja me oleme seda ka näidanud ühes näidisvarjumiskohas, et need ei ole ülemäärased kulud. Ka umbes kümne tuhandega on võimalik kelder valmis panna."

Neljapäevaks esitavad kõik ministeeriumid oma ettepanekud, kuidas suunata euroraha kaitsevaldkonda.