Soomes elab umbes 5,5 miljonit inimest, varjumiskohti hädaolukorras on 4,8 miljonile inimesele. Seejuures Helsingis näiteks on varjumiskohti suuremale hulgale inimestele kui pealinnas elanikke, seega kriisihetkel oleks ruumi ka turistidele või võõrtööjõule. Elanikkonnakaitse loomisega on põhjanaabrid tegelenud järjepidevalt 80 aastat.

"Selle ajaga on nad ehitanud riiki üle 50 000 varjendi, kuhu tõesti pea 4,8 miljonit inimest mahuks nendesse ära. Imselgelt igal pool Soomes ei ole varjendid iga inimese juures, aga see number on muljetavaldav. Tõesti nad on investeerinud sinna, see ei ole odav lõbu, see ei ole tulnud tasuta, aga täna nad saavad olla uhked selle üle," lausus päästeameti varjumise ekspert Leho Lemsalu.

"Soome on tegelikult tänasel päeval varjumise korraldamisel eeskujuks kogu Euroopale. Ja mida nad on õigesti teinud on see, et nad mitte kunagi ei loobunud varjumise korraldamisest, kogu sellisest üldisest kaitsekontseptsioonist Soome riigis, mis tähendab seda, et tänasel päeval oleme Soomest ikkagi aastakümneid ja rohkem taga," ütles siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Tuuli Räim.

Eesti on viimasel paaril aastal tegelenud peamiselt avalike varjumiskohtade otsimise ja kaardistamisega. Praeguseks on neid üle Eesti 270, mahutades umbes 230 000 inimest ehk 17 protsenti meie elanikkonnast.

Mõnevõrra maas oleme ka Balti naabritest Lätist ja Leedust, sest hädaolukorra seadus, mille valitsus läinud neljapäeval saatis riigikokku, on Leedus juba kehtiv ning Lätis juba vastu võetud. Seadusega tekib kohustus rajada uutesse hoonetesse varjend ning olemasolevatesse tuleb kohandada varjumiskoht. Õigusruum muutub just põhjanaabrite eeskujul, sest erinevalt looduslikest tingimustest seal väga palju piiranguid pole.

"Kindlasti me kõike Soomest üle võtta ei saa ja ei peagi. Näitena toon siin, et Soomes need kaljuvarjendid, mis neil on, et seda meil tõepoolest on väga keeruline Eestisse tekitada enda eripärade tõttu. Küll aga kogu muud põhimõtted, mis täna Soomes on, oleme põhjalikult läbi töötanud ja hinnanud ära selle, mis sobib meie jaoks," lausus Räim.

Soomlaste praktika näitab, et ära on kasutatud ka kõikvõimalikud sõjaaegsed varjendid, neid on renoveeritud ja kohandatud vastavalt nõuetele. Regulaarse hooldusega välditakse varjendite kapitaalremonti, mis kokkuvõttes taskukohasem. Meie seis on ka ses osas paraku kehvem, sest nõukogudeaegsed pommivarjendid asuvad pigem ebasoodsates kohtades ning on kehvas seisukorras.

"Osa, mis on elumajade keldrites, need on vägagi kasutatavad, aga need, mis on suurte tööstusettevõtete keldritesse tehtud – üks asi, need on osaliselt selliselt amortiseerunud, et ei ole kasutatavad ja teistpidi nad on sellistes kohtades, mis ei ole alati inimeste liikumistrajektooridel. Need on kinnised territooriumid, nad on eemal elumajadest ja nii edasi. Kuna see seisukord nendel on üldiselt suhteliselt kehv, siis need ei ole pildilt maas, aga see ei ole see koht, et nende korrastamine aitaks meil palju kiiremini edasi liikuda. See on teema siis, kui tõesti võimalusi on kas omanikul või riigil toetada, aga hetkel see ei ole eraldi kuidagi fookuses," sõnas Lemsalu.

Toetusi varjumiskohtade loomiseks pakub Euroopa Liit liikmesriikidele rahastamisprogrammide ja koostöömehhanismide kaudu. Näiteks 15 protsenti ühtekuuluvusfondi rahadest lubab Euroopa Komisjon ümber jagada kaitsevaldkonda. Eesti jaoks tähendab see 200 miljonit eurot riigikaitsesse. Kuhu, kui palju ja millal täpsemalt on iga liikmesriigi siseasi. Euroraha kõrval on oluline osa riigi enda toetusmeetmetel.

"Päästeametil on võimalik 18 miljoni osas teha oma toetusmeetmeid. Konkreetselt ainult näiteks varjumisvõimaluste loomise toetamiseks. Seal ju sõltub, mis see toetusmäära protsent on – mida väiksem on protsent, seda suuremas summas on võimalik võimendada ja see peab ka olema mõistlikkuse piirides. Kas see on 50-50, või see on näiteks niimoodi, et kolmandik on riigivahendid, kolmandik omavalitsus ja kolmandik omanik – see on kõik selline kaalumise teema, kuidas seda täpselt teha," ütles siseminister Igor Taro.

Asjaosalised ütlevad, et mõistmine ja arusaamad elanikkonnakaitse vajadusest on üha paremad. Eelmisel nädalal lõid Euroopa riikide siseministrid Brüsselis ühise koostööformaadi, selgitamaks kuidas kriisivalmidust riikides edasi viia. Nädal tagasi allkirjastasid Tallinna, Riia ja Vilniuse linnapea vastastikuse mõistmise memorandumi, millega käivitati ametlikult uus võrgustik ja tähistati sügavama koostöö algust kodanikukaitses.