"Kestlikkusaruanne on aastate tagune algatus, mis ei klapi meie pingutustega aruandlust ja regulatsioone vähendada. Edasilükkamine ei tähenda, et osa sellest ei oleks väga mõistlik ja oleks vastumeelne kõigile ettevõtetele. Siiski koostavad ettevõtted sellist aruandlust ka vabatahtlikult, põhimõtete pärast ja see annab kindlust tarbijale ning parandab ettevõtte turupositsiooni," sõnas rahandusminister Jürgen Ligi. 

Kestlikkusaruandluse kohustus lükkub edasi neile ettevõtjatele, kellel see oleks tekkinud 2025. ja 2026. majandusaasta kohta. Puudutab see ligikaudu 300 Eesti ettevõtet: väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kindlustusandjad ning väiksemad finantsinstitutsioonid. 

Suurettevõtetele kehtib kohustus aruanne esitada 2024. aastal alanud majandusaasta kohta ja see ei muutu. 

Edasilükkamise perioodil vaatab Euroopa Komisjon üle kuidas aruandluskohustust lihtsustada. Eesti seisab eesootavatel läbirääkimistel selle eest, et muuta aruannete esitamine ettevõtetele vabatahtlikuks. Kui see pole võimalik, siis tuleks aruandeid esitada mitte sagedamini kui iga kolme aasta järel.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tervitab kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustuse edasilükkamist kahe aasta võrra.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on ettevõtjate jaoks tegemist positiivse muudatusega, mis vähendab olulisel määral halduskoormust.

"Valitsuse otsustav ja kiire tegutsemine aitab luua selgust ja kindlust, et ettevõtted ei peaks hetkel jätkama ettevalmistusi kestlikkusaruande koostamiseks," ütles Palts.

"Samamoodi loodame kiiret tegutsemist riigikogult, kes võiks seaduse vastu võtta kiirkorras enne jaanipäeva, nii saavad ettevõtjad täieliku kindluse ning tegeleda oma põhitööga," lisas Palts.