Alustame Narva teemast. Mis plaan on Frontexil Narva-Jõesuuga juhtimiskeskuse rajamisega?

Narvas me oleme kohal olnud juba mitu head aastat, meie patrull-laev sõidab ka täna seal Narva jõel. Eesti palvel sai see sinna pandud peale nende poide teisaldamist. Ja plaan on meil selles, et hetkel on Frontex oma operatsioonide korraldust ja töökorraldust detsentraliseerimas, me soovime minna piirkondadele lähemale oma juhtimisega.

Arutuse all on see, et luua Põhjamaade, Balti ja idapiiri operatsioonipiirkond, mille juhtimiskeskus võiks olla Eestis. Valitsus on selgelt märku andnud, et nende arvates võiks see olla Narvas-Jõesuus.

Miks Eestis?

Narva on esiteks väga sümboolne tänases julgeolekupildis. Teiseks, ta on piiri ääres, ühes kõige suurema liikuvusega idapiiri maismaa piiripunktis. Seal on olemas merepiir, seal on olemas jõepiir, seal on olemas roheline piir ja on olemas ka vajalik infrastruktuur.

Meil on kogemus Narvaga ja see on väga kasulik kogemus ja ma usun, et sealt koordineerida selle piirkonna operatsioone ja tegevusi, on kindlasti hea ja kasulik.

Mida see Eestile annab, kui Euroopa Liidu ja Frontexi lipp seal lehvib?

Ma arvan, et see annab mingil määral taas kord sellist sümboolset signaali, et Eesti piir Venemaaga on Euroopa piir ja et see on meie ühine huvi, et see oleks selgelt valvatud. See annab kindlasti juurde praktilise koostöö võtmes. Inimesed, kes seal on, harjutavad rohkem kokkumängu meie politsei- ja piirivalveametiga.

Ja ma arvan, et see ka elavdab sealset elu ja muudab selle natuke kirjumaks.

Mida see praktiliselt tähendab, kui palju inimesi sinna tekib, kui kõik läheb plaanipäraselt?

Sellest saame rääkida siis, kui me oleme sinnamaale jõudnud, et see asutus sinna püsti lüüakse. Ma arvan, et selle arutelu juurde me tuleme tagasi.

Aga kas suurusjärku 30 inimest seal juhtimiskeskuses võib nimetada?

See on esialgne selline optimaalne planeerimine kõikide juhtimiskeskuste tarbeks. Me teeme neid üle Euroopa seitse tükki ja räägime umbes 30 kuni 40 inimesest. See piirkond, mida siit juhitakse, oleks siis Põhjamaad ja idapiir. Selle nii-öelda operatsioonipiirkonna isikkoosseis on seal sõltuvalt vajadustest, aga see varieerub kuskil 400 inimese ringis.

Ja lisaks siis veel koolituskeskus, inimesed, kes tulevad koolitusele ja kes sealt läbi käivad?

Jah, plaan on, et juhtimiskeskuse raames tehtaks taktikalisi koolitusi. Need on näiteks jõukasutuskoolitused, mida kõik ohvitserid peavad läbima, kes meie piire valvavad. Teine pool on see, et Narvas asub sisekaitseakadeemia haru, väga hästi varustatud õppehoonetega ja võib-olla saaks seda kasutada tulevikus ka laiemate koolituste tarbeks, mida Frontex soovib teha Euroopa piirivalvekogukonnale laiemalt. See arutelu on ka käimas, jah.

Ma panin tähele, et käis jutt, et 200 inimest korraga oleks kohapeal, kas sellisest suurusjärgust võib rääkida?

Meil on olnud mitmeid selliseid koolitusi, kus me oleme otsinud koolituskohta ja see 200 on olnud üks selline koolitus, mille jaoks meil oli vaja kiiresti leida kohta ja selleks, ma pean ütlema, ei olnud Narvas tollel hetkel neid võimalusi. Tulevikus neid tuleb kindlasti rohkem.

Ütleme nii, et töö käib ka selles osas, aga hetkel ma neid numbreid ei tahaks välja visata, sest nad hakkavad elama oma elu.

Natuke ka teistel teemadel. See idapiir on meile siin väga lähedal. Kuidas ränderünde olukord seal on muutunud ajas? Te ütlesite eelneval briifingul, et riigid nagu Läti, Leedu ja Poola ajavad üsna resoluutselt inimesi sealt tagasi, mis normaaloludes oleks rahvusvahelise õigusega vastuolus. Kas see ei pane mõtlema selles suunas, et võib-olla ka rahvusvahelist õigust üldse tuleks muuta ja ränderünde aspekt sinna sisse tuua?

Idapiiril ei ole suurt midagi muutunud, kõik need ohud on täpselt samad. Soome on piiri kinni pannud ja ei kavatse sellest poliitikast hetkel loobuda. Täpselt samamoodi kõik ülejäänud idapiiril olevad riigid on kujundanud eraldi meetmed selleks, kui peaks kasutatama rännet nii-öelda ründevahendina. Läti ja Poola on praegu tõesti surve all. On tuhandeid katseid sealt läbi tulla ja seal taga on selgelt riiklikult organiseeritud struktuurid.

Nii et selles kontekstis nagu midagi muutunud ei ole, liikmesriikidel on õigus oma meetmeid kasutusele võtta, see on nende suveräniteet ja suveräänne otsus. Rahvusvahelise õiguse muutmine on pikk ja lohisev protsess. Mõtlemine kindlasti on muutunud, sest saadakse aru, et see, mis idapiiril toimub, ei ole tavaline migratsioon, vaid pigem migratsiooniga manipuleerimine, riikide survestamine.

Selles valguses ma arvan, et varem või hiljem juhtub ka midagi nii Euroopa õigusega kui ka rahvusvahelise õigusega. Aga seda ootama jääda on natukene liiast, see võib võtta terve dekaadi, et muudatused tuleksid.

Kas Frontexi operatsioon Läänemerel muutub püsivaks ja muutub ka oma iseloomu poolest seoses nende juhtumitega, mida seal pidevalt ette tuleb?

Läänemerel on palju operatsioone. Frontexil on seal koostöös teiste agentuuridega ka varasematel aastatel olnud mereoperatsioon, mis on peamiselt keskendunud päästeküsimustele. Täna me arutame, jah, Poolaga ja teiste Balti riikidega ning Läänemere ääres olevate riikidega, kas muuta see operatsioon alaliseks ja kas keskenduda ka rohkem hübriidohtudele.

See vajab koordineerimist militaarstruktuuridega ja nii edasi, aga selge on see, et meie kohalolek annaks kindlasti kindlust juurde. Mida rohkem meil on seireseadmeid, aluseid ja droone piirkonnas, seda ennetavam ja kasulikum see meede on.

Te rääkisite ka sellest, mida tähendaks sisejulgeolekule see, kui Ukraina rahu sõlmitakse lõpuks sellisel moel, mis ukrainlastele tulevikuperspektiivi ei paku. Milliseid sisejulgeoleku ohte see kaasa toob?

Peaasjalikult me räägime ikkagi Ukrainas toimuvast julgeolekuvaates ja kaitsevaates ja see on kindlasti kõige suurem mure. Aga sisejulgeoleku vaates võib eeldada, et kui sõda lõppeb, Ukrainas perspektiivi ei peaks olema ja see sõda peaks lõppema trööstitul kujul, siis miljonid inimesed hakkavad liikuma Euroopa suunal, selles ei ole küsimust.

Täna näiteks kõik mehed, kes on mobilisatsiooni all, neil ei ole lubatud lahkuda Ukrainast, arvestades, et neil on pereliikmed Euroopas ees, siis see tulevikuperspektiivi puudumine või olemasolu mõjutab neid otsuseid väga palju. See on kindlasti asja üks pool.

Teine pool, mida me oleme näinud seoses Balkani sõdadega, on see, et peale sõdu intensiivistub organiseeritud kuritegevus ja väga suure rolli võtab relvakaubandus. Väga suur osa täna Euroopas kasutatavatest illegaalsetest relvadest organiseeritud kuritegevuse poolt on pärit just Balkani riikidest.

Ei saa eitada, et see mure on olemas ka Ukraina kontekstis ja me saame kindlasti nägema seda, et relvakaubandusega tuleb meil tegeleda oluliselt tõsisemalt kui võib-olla varasemalt.

Mis plaanid teil on Euroopa Liidu piiridel, kas inimesed peavad ennast valmis seadma pikkadeks järjekordadeks?

Euroopa Liidu välispiiridel on tulemas uued süsteemid, mille eesmärk on pikas perspektiivis automatiseerida piirikontrolli ja keskselt talletada andmed inimeste saabumiste kohta ning paremini kontrollida ja teha personaalseid riskianalüüse.

Teine pool on sisepiirid, mis ma ütleks, et väljendab sisepoliitikat, seal Frontexil rolli ei ole. Aga näha on, et Schengeni ala ideaalselt ei toimi täna, on mitmed riigid, kes on kehtestanud kontrollid sisepiiridel ja ma arvan, et Euroopa peab tegelema sellega, et välispiiri kontroll saaks tõhusamaks, et sisepiiridel nendest kontrollidest saaks jälle loobuda.

Seal tulevad mängu kõik need uued süsteemid, mida me rakendame, sest need annavad meile lisakindlust, et Euroopasse tulijate taust on kontrollitud. Ja me teame ja kontrollime ka seda, kes sisse on tulnud ja kes siit on millal läinud.

See tuleb siis sügisest, ma saan aru. Mida see esialgu võib kaasa tuua?

Entry/exit süsteem peaks minema käiku selle aasta sügisel. See toob kaasa selle, et suuremates sisenemiskohtades – nagu suuremad lennujaamad Euroopas või Eurotunnel – võivad tekkida järjekorrad.

Sisuliselt me võtame kasutusele sarnase süsteemi, mida ameeriklased kasutavad juba kümmekond aastat, kus on biomeetria ja sõrmejäljed ja kõik sisenemise andmed talletatud keskselt Euroopas, mitte individuaalselt igas liikmesriigis. Ja arusaadavalt selle käivitamine võtab aega ja siin on vaja natukene kannatlikkust inimeste poolt, kes reisivad.