Eelmisel pühapäeval saavutas kulminatsiooni pikalt kestnud võimuvõitlus Narvas. Linnavolikogu istungil avaldati umbusaldust linnapea Katri Raigile, kelle asemele valiti Jaan Toots.

Tegelikult jõudis see võimuvõitlus teatud vahefinišisse juba varem, kui ühel hetkel oli Narval justkui kaks linnapead. Milline see olukord siis reaalselt oli? Kas teil oligi kaks kabinetti ja kas linnavalitsus ka reaalselt toimis? Või kui te nüüd tagantjärele analüüsite, kas linnavalitsuse töö toona seisis?

Tegelikult pole mingit kahte linnapead ja kahte linnavalitsust olnud. Kui ma esimesel päeval proua Raigi juures käisin ja ta ütles, et ta seda ei tunnista, siis me võtsime seda teadmiseks ja rohkem ma seal linnavalitsuses ei käinud. See on väga inetu, mis Eesti mastaabis on juhtunud. Sellist pretsedenti vist ei mäletata, kus enamus on neli ja pool kuud opositsioonis ning lihtsalt jõuga ei lasta volikogu istungeid pidada või juhte valida. Tänaseks on see aga fakt ja mina ütlen, et kõik halvad asjad tuleb ära unustada.

Kas võimu üleandmine läks konkreetselt rahulikult, ilma suure tüli ja madinata?

Ei olnud midagi, seda võis otseülekandest vaadata. Loomulikult viidi endast välja uus volikogu esimees, kes istungit esimest korda läbi viis. Viperusi läbiviimise korras esines, aga see on kõik andestatav, sest inimeste närvid olid viidud viimase piirini. Sellist inetut olukorda ei olnud ja tänaseks on see juba ajalugu.

Probleem on muidugi selles, et koalitsiooni ülekaal on erakordselt napp. Kuidas te kavatsete tegutseda, et kedagi nendest 16 volinikust, kes praegu teie poolel on, üle ei meelitataks? Kui suur on selle tõenäosus?

Sellele on väga ilus vastus. 16-liikmeline seltskond suutis neli ja pool kuud opositsioonis koos olla olukorras, kus iga päev meelitati kolme-nelja saadikut kõikvõimalike pakkumistega. Nad jäid põhimõtte pärast kokku, et on vaja teistsugust tööstiili. Ma arvan, et täna, kui me teostame ise võimu, ei näe ma ühtki põhjust, miks keegi peaks ära minema. Väga palju on pooleliolevaid töid ja eks me hakkame siit edasi minema.

Teil on kindlasti vaja väga tugevaid ja ustavaid abilinnapeasid. Kas te saate juba täna hommikul öelda, kes need inimesed võiksid olla?

Meil on kokku lepitud, et me avalikustame nimed pärast seda, kui linnavalitsus laupäeval ametisse kinnitatakse. Laupäeva hommikul kell 10 on lühike volikogu istung, kus linnavalitsus kinnitatakse, ja esmaspäeval panen ma juba paika töökorra, kes mille eest vastutab. Niipalju ütlen, et tuleb kaks abilinnapead, võib-olla tulevikus ka kolmas. Kuna praegu on linnavalitsuse koosseis neljaliikmeline, siis me mõtleme selle peale ka, aga täna alustan ma kahe abilinnapeaga. Laupäeval me nimed avalikustame ning tegemist on kogenud linnajuhtidega.

Kogu see võimuvõitlus on olnud, nagu te isegi välja tõite, Eesti mõistes pretsedenditu ja kestnud pikemat aega. Te olete varasemalt öelnud, et teie vastu pöördunud volikogu liikmetele on võib-olla pakutud midagi sellist, millest on juba eelmise volikogu ajal olnud raske ära öelda. Tegelikult on Katri Raik nüüd teid samamoodi kahtlustanud. Kuidas sellega on, kas volikogu liikmetele on reaalselt midagi pakutud näiteks teie leeri poolt?

Ei, meile tuli lihtsalt üks volikogu liige üle ja see toimus juba veebruarikuus. Siis hakkas see asi pihta, nii et kaks volikogu istungit on ära jäetud ja edasi lükatud. Aga vaatame ikka tulevikku ja ma loodan, et nüüd on töörahu olemas. Kui ma Narvas ringi käin, siis väga paljud soovivad meile edu ja tahavad, et see töörahu säiliks. Ütlen veel kord, et see oli väga inetu ja pretsedenditu, aga püüame selle nüüd ajalukku jätta.

Ma mäletan eelmist intervjuud, mille me teiega tegime siis, kui te eelmisel korral Narva linnapeaks saite. Te olite oma uue kodulinna üle väga rõõmus ja rääkisite, et ostsite sinna kodu. Kas te elate praegu Narvas?

Elan Narvas, jah. Nädalavahetustel olen Tartu kodus, aga nädala sees elan Narvas. Nädalavahetustel on nii ja naa, te teate isegi, et linnapea töö on 24/7. Kui vaja, siis tuleb ka kohal olla. Nii tulebki öelda, et elan Narvas.

Kui te Narvas ringi kõnnite ja ringi vaatate, siis mis on teie vaates praegu kõige suuremad probleemid, millest tuleks üle saada?

Niimoodi ei saa öelda, et on "kõige suuremad".

Eile oli mul võimalus rääkida Euroopa suursaadikuga Eestis ja me kohtume temaga juba 12. augustil, et tuua Narva uusi rahasid. Katri Raigi ajal ühtegi uut projekti ei alustatud, ta lõpetas neid projekte, mida meie alustasime. 

Paar asja on natukene veninud, aga uue hotelli ehitus Narva kesklinna läheb kindlasti lahti. Eile rääkisin veel omanikega ja sinna tuleb 132 tuba. Kuulajatele teadmiseks, et täna on Narvas nelja hotelli peale kokku üldse ainult 152 tuba. Mahutavus küll kahekordistub, aga see on ikkagi tilk merre. Meil on väga raske tuua inimesi Narva ilusaid vaateid vaatama ja ajalooga tutvuma, kui meil ei ole neid kuskile majutada.

Teiseks saame kohe-kohe lõpule 12 sotsiaalmaja komplekteerimisega, mis on juba valmis ehitatud. Katri ajal ehitati, meie ajal toimus projekteerimine. Nüüd on vaja seal ainult möbleerida. Arvan, et kuskil oktoobris me avame need. 

Meil on veel mitu suurt projekti. Suur mure on muusikakool, mis on raudselt kõige vanem Eesti territooriumil, ehitatud tsaariajal. See muusikakool pidas möödunud aastal 125. aastapäeva. Teatavasti on Eesti riik noorem ja sellele koolihoonele tuleb leida asendus. Praegune hoone on praktiliselt varisemisohtlikus olukorras.

Neid probleeme, millega tuleb kohe tegutsema hakata, on tõesti palju. 

Vähemalt siit Tallinna poolt vaadates tundub, et narvalaste peamine probleem on ikkagi kõrge küttehind.

Mitte ainult. Mina ütlen, et peamine on ikkagi tööpuudus. Töötuse määr kõigub meil 12,8 ja üle 13 protsendi vahel, kui Eestis keskmiselt on see kuue-seitsme protsendi juures. Meil on 31 protsenti elanikest pensionärid ja nendest, kes tööl käivad, saab väga suur enamus ainult miinimumpalka. See elukeskkond on lihtsalt hästi-hästi karm ja kõige suurem probleem on kindlasti töökohad ja töötus. 

Noored lähevad praegu millegipärast ära, kuigi meil on võimalus tööstuses tööle hakata. Meil on jälle vastupidine efekt, et väga paljud töötavad tehased ja ettevõtted kasutavad tööjõudu mitte ainult Tartust, Tallinnast, vaid ka Euroopa Liidu teistest riikidest, kuna on spetsialistide puudus. Sellega tuleb nüüd tegelema hakata. 

Loomulikult on probleemiks ka kõrge küttehind, aga see küsimus on nüüd lahenemas. Kui ma esimest korda linnapea olin, tegin 2023. aasta oktoobris kohe ettepaneku ehitada 21-kilomeetrine toru. Seda mööda tuleb energiatootmisest vabanev aur, mida saab vahepumpadega linna tuua ja sellega linna kütta. Hind koosneb toru maksumusest ja sellega tuleb küttehind peaaegu poole võrra alla. Täna tuleb vaadata, et see toru saaks kindlasti järgmise aasta kütteperioodiks valmis.

Kindlasti on väga suur probleem see, et 1. juulist tõusis elektrihind. Sellega pidurdame oma tootmisvõimsust – tehased hakkavad mõtlema, kas kõrge elektrihinna tõttu tasub Narvas üldse enam tootmist arendada ja laiendada. Need on täna probleemid.

Narva linna juhtimine on paljude Eesti inimeste jaoks varjutatud sellise müstikalooriga. Kuidas on see võimalik, et võim käib käest kätte ja keegi rahulikult valitseda ei saa? Mis teie kõhutunne ütleb – kui me teile poole aasta pärast helistame, kas Jaan Toots on siis ikka Narva linnapea?

Seda ei oska kunagi öelda, see on teil õige. Kahjuks see nii on, aga kui me vaatame, et Narvas on praegu selline olukord tekkinud, siis mujal ei ole olukord parem – enne Tallinnas ja nüüd jälle Pärnus. Mina ütlen, et kahjuks selline see poliitika on. Eks me näeme, milline on valitsuse olukord ja millisesse seisu Eesti üldse viidud on.