Narva kolledži Robokojas on kümmekond tarka robotit, mis kasutavad kaameraid, sensoreid ja tehisaru. Mehhaanilised käed oskavad joonistada, robotkoerad suudavad tagajalgadel käia, humanoidrobot on osav tantsija. Robokoja ülesandeks on leida robotitele rakendus eelkõige Narva piirkonna ettevõtetes.

"Meil on siin päris palju tööstusmanipulaatoreid, millega saab tehases vajalikke asju teha. Me ei taha olla need, keda robotid asendavad, me tahaksime olla need, kes õpetavad välja roboteid selleks, et tootmist edendada," ütles Narva kolledži direktor Indrek Reimand.

Kui vanale koerale uusi trikke ei õpeta, siis nutikale robotile küll. Ehk õnnestub Narvas ka midagi päris uut leiutada.

"Tahan ehitada roboteid, kes oskavad meid kuulata, mõista, mida me ütleme ja ka ohutult tegutseda, et saaksime tulevikus robotitega koos elada. Ma arvan, et tulevikus me elame sellises maailmas. Seega tuleb see maailm nüüd üles ehitada," lausus intelligentse robootika kaasprofessor Sudath Rohan Munasinghe.

Samas leiab iga roboti juurest ka punase nupu. Robotiga töötades on jäme ots inimese käes.

"Me uurime uusi asju. Ja mõnikord ei ole me 100 protsenti kindlad, kas see on ohutu või mitte. Nii et igaks juhuks hoiame sõrme nupul lihtsalt selleks, et seda vajutada. Kui märkate mingit ärritavat müra ja roboti vibratsiooni, siis on aeg lõpetada," lisas Munasinghe.

Narva kolledž võtab robootika ja andmeteaduste õppekavale 20 üliõpilast aastas.