Vaidlused selle üle, milline peaks olema Saesaare paisjärve tulevik, on kestnud kaua.

Kohalikud inimesed, kelle kinnistud on paisjärve ääres, ei pea seda õigeks, et nad peavad andma nõusoleku järvevee paisutuse jaoks, et hüdroelektrit tootev ettevõtte saaks loa seal tegutseda, kuid paisu eemaldamise ja veetaseme alandamise jaoks kinnistuomanike nõusolekut ei küsita. 

"Luba antakse nii lühikeseks ajaks, et põhimõtteliselt peavad nad pidevalt sellega tegelema ja taotlema seda luba. Aga vastupidi, et pais likvideerida, selleks ei ole kellelgi luba vaja, siis piisab ametnike tahtest. Et see, mis väga oluliselt mõjutab kohalike kinnistut, kinnistute hinda, kinnistute kaevude veetaset, see peaks olema nagu teistpidi ka nõutav, et kui keegi tahab paisu likvideerida, siis peab olema samamoodi kinnistuomanike nõusolek," rääkis kohalik elanik ja  MTÜ Taevaskoja-Kiidjärve Puhkeala juhatuse liige Margus Lillo.

Nii Saesaare järve paisutuse kaotamise poolt kui vastu olevad inimesed on organiseerunud, et oma seisukohtade eest seista, kuid mõlemad osapooled loodavad tekkinud küsimustele vastuseid saada uue keskkonnamõju hindamisega.

"Tõenäoliselt on siin vajalik teha uus keskkonnamõjude hindamine, sest eelmisest on 10 aastat möödas. Nii et ega see protsess läheb endiselt edasi ja toimub kindlasti ka tõenäoliselt kaasamisi. Ma loodan, et kohalikud elanikud saavad ka ikkagi sõna sekka öelda nii ühelt kui teiselt poolelt," rääkis Taevaskoja külavanem Ahti Bleive. "Aga lõpptulemusena see otsustusõigus võiks jääda ikkagi teadlastele, spetsialistidele, kes selle asjaga kõige paremini kursis on," nentis ta.