Keskkonnaamet: Ahja jõe ürgoru kaitsmiseks tuleb Saesaare pais lammutada

Ahja jõe ürgoru ja sealsete haruldaste loodusmaastike, sealhulgas taevaskodade säilimine, on kõige paremini tagatud, kui likvideeritakse Saesaare pais ja veehoidla, leiab keskkonnaamet.
Reedel kiitis keskkonnaamet heaks keskkonnamõjude hindamise aruande, mille eesmärk oli välja selgitada Põlvamaal asuva Saesaare paisu likvideerimise võimalikkus ja sellega seotud ohu- ja mõjutegurid Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealale.
Hindamise aruandest selgub, et liivakivipaljandite ainus säilimisvõimalus on looduslike protsesside jätkumine, mis saab toimuda vaid normaalse jõevoolu tingimustes. Paisu asemel paikkonnale iseloomuliku kiirevoolulise jõelõigu taastamine mõjuks soodsalt 20-le kalaliigile, ebasoodsalt tüübiomastest kalaliikidest kolmele ja nelja liigi osas mõju puuduks, teatas aruande tellinud keskkonnaagentuur.
Kaitsealustest lindudest võidaks elupaiku juurde nii jäälind kui vesipapp. Inimtegevuse osas vähendab paisu kadumine rekreatsioonivõimalusi, mis seotud seisva ja sügava veega, nagu näiteks parve- ja paadisõit ning ujumine.
Samas parandab keskkonnaagentuuri teatel paisu likvideerimine süsta- ja kanuumatkamise võimalusi. Samuti on võimalik säilitada supluskoht selle ajaloolise asukoha ligiduses. Paisu likvideerimisel peab senisel kujul lõpetama töö hüdroelektrijaam ning tuleb eeldatavasti uuendada rida lähikülade kaevusid.
“Saesaare paisu näol on tegemist loodushoidlikult dramaatilise mõjuga, ent ühtlasi sotsiaalmajanduslikult tundliku objektiga. Seetõttu on meil hea meel, et valminud on põhjalik keskkonnamõjude hindamine, mille käigus tellitud teadustööd ja läbiviidud analüüs ei jäta kahtlust parima lahendusvariandi osas,” kommenteeris äsja heakskiidu saanud aruannet Keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein.
Paikkonna külastajaile oleks suurim muutus teisenenud maastikupilt, mis ühest küljest võimaldaks minna avastama seni osaliselt või tervenisti vee alla maetud olnud kuni 25 liivakivipaljandit ja mitut koobast. Teisalt võtaks paisjärve aluse maapinna korrastamine ja taas metsastamine aega ja hoolt. Eelmainituist viimane oli ka peamiseks mureks küsitletud inimestest sellel osal, kes ürgoru taastamist pelgasid.
"Julgen arvata, et paisu mahavõtmise positiivseid tagajärgi loodusele ei sea kahtluse alla keegi. Pigem tekitab muret harjumuspärase pildi kadumine ning muutustega kohanemine, seda nii miljööväärtuslikkuse kui ka majanduse mõistes," lausus keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. "Loodus taastub ning leidlikud inimesed näevad ka paisujärgses pildis võimalusi see külastamis- ja kasutamisväärseks teha."
Keskkonnaamet on oma otsuses öelnud et juhul, kui jõge taastama asutakse, tuleb arvestada kõigi aruandes soovitatud leevendusmeetmetega. Samuti tuleb põhjalikumalt läbi töötada jõesängi sadestunud setete eemaldamise viis.
Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhataja Rein Kalle ütles, et Eesti kauneim jõeorg tuleb ükskord taastada niikuinii. "Mida rohkem sellega venitada, seda enam ladestub järve setet ja kahjustuvad liivakivipaljandid. Saesaare paisu vee erikasutusluba kehtib 2017. aasta 14. juunini, misjärel saaks hakata veetaset alandama. Arvestamaks kohalike turismiettevõtjate ja hüdroelektrijaama omanike huvidega, tuleks anda neile aega üleminekuks valmistumiseks ja muutustega kohanemiseks. Kui pikk üleminekuaeg võiks olla ja kuidas töid rahastada, on sügisese arutelu põhiküsimus."