Tallinna Tehnikaülikooli professorist Einari Kiselist sai mai keskel kliimaministeeriumi kantsleri nõunik ning ministeerium põhjendas tema ametisse võtmist vajadusega eksperdi järele, kes tunneks energeetikat nii globaalsel kui kohalikul tasandil.

Kisel ütles ERR-ile, et ühena esimestest töödest tuleb tema lauale ENMAK-iga seonduv.

"Käime koos osakonnaga kogu selle sisu üle, üritame jaanipäevaks selleni jõuda, et see läheb kooskõlastamisele. Tegelikult on siis ka igasugused muud energeetikaga seotud teemad, mis on vaja kriitlise pilguga üle vaadata," lausus ta.

Veel mullu oli kliimaministeeriumil plaan korraldada meretuuleparkide vähempakkumine, mille puhul võeti hinnaarvutuste aluseks ootus, et Eesti aastane energiatarbimine kasvab 2035. aastaks 15 teravatt-tunnini. Jaanuari lõpus avaldatud koalitsioonileppes hinnati tarbimisprognoos ümber, võttes aluseks Eleringi arvutused, mille järgi jõuab aastane tarbimine selleks ajaks 10,4 teravatt-tunnini.

Toona ütles Kisel, et ka see plaan on liiga optimistlik, sest tegelikult on aastane elektritarbimine viimastel aastatel hoopis vähenenud. Ka nüüd tõi Kisel ENMAK-i kõige problemaatilise osana välja just tarbimisprognoosi.

"Seal on vaja vaadata otsa päris numbritele ja sellele, mis on reaalsed arengud, mis võivad 10-15 aasta jooksul turul elektri ja soojuse tarbimise poole pealt tekkida," lausus ta. "Lisaks on seal palju põhimõttelisi küsimusi, kuidas minna turgude arendamisega edasi, et lähema kümne aasta jooksul võimalikult soodsa elektri hinna saaksime."

Kliimaministeeriumi senised arvutused on kriitikat saanud ka tööandjate keskliidult, kelle tellitud analüüs näitas ministeeriumi omadest märksa pessimistlikumaid tulemusi. Seda, kas analüüsis välja toodud kriitikat võetakse nüüd ENMAK-i ülevaatamisel arvesse, on Kiseli sõnul siiski veel vara öelda.

"Tegeleme praegu sellega, et vaatame arengukava eelnõu läbi ja juuni lõpus oleme valmis seda ka laiemalt näitama, mis see plaan on. Aga see haakub suuresti ka koalitsioonileppega, seal on mõningaid mõtteid juba sees," ütles ta.

Kiseli kinnitusel on ENMAK-is vaja teha palju muutusi, aga kõige olulisem on teha sinna hästi lihtne ja lühike kokkuvõte. Ta selgitas, et praegu on seal juba taustamaterjali paarsada lehekülge, mida paljud ei jõua läbigi lugeda, kuid sisu peab olema väga lühidalt kokkuvõetav.

Suuremahulised projektid vajavad mõistuspärast rahastusskeemi

Eelmisel nädalal algatas valitsus tuumaleketrijaama eriplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise ning ka värskelt allkirjad saanud koalitsioonileppes on kirjas, et võimaldatakse tuumaenergeetika kasutuselevõtt nii elektri- kui soojusenergia tootmiseks.

Kisel ütles, et kindlasti on tal ka tuumaenergeetika küsimustes otsapidi nõuandev roll, kuid koalitsioonileppes sisalduv osa puudutab tuumaohutusseaduse väljatöötamist ning teine pool on küsimus, kuidas leida suuremahulisi investeeringuid nõudvate väga pika elueaga projektidele ratsionaalne rahastusskeem.

"Toetuste maksmine sellistele projektidele pole väga mõistlik. See puudutab nii tuumajaama, meretuuleparke kui ka näiteks suuri vesisalvesteid," sõnas Kisel.

Ta selgitas, et need peavad toimima teistsugustel finantseerimistingimustel – laenud, mis nende jaoks antakse, peavad olema teistsuguse loogikaga kui traditsiooniliste jaamade puhul, mis saavad harilikult 15-20-aastaseid laene.

Tänavu veebruaris kukkus valitsuses läbi plaan toetada maksta meretuuleparkide rajamiseks kuni 2,6 miljardit eurot toetust. Praegune koalitsioonilepe lubab tuua Euroopa puhta tööstuse leppe alusel turule finantsinstrumendid, et meretuule turule toomist toetada. Kisel märkis, et jääb turuosaliste otsustada, kas meretuulepargid tulevad või mitte.

"Kui on olemas atraktiivsed finantseerimisskeemid, siis sõltub juba turuosaliste enda hinnangust, kas see toimib konkurentsis teiste tootjatega," tõdes energeetikaekspert.

Varem on Kisel öelnud, et olukorras, kus meretuuleparke niipea tulemas ei ole, ei tundu ka Saaremaale rajatav uus Eesti ja Läti neljas elektriühendus mõistlik, sest elektri hinda Eestis see allapoole ei tooks. Kas ta üritab oma uues ametis ministeeriumi nõunikuna nendesse plaanidesse muudatusi tuua, ei osanud Kisel veel öelda, vaid märkis, et arutelud käivad ja eks see paistab.

Nõunikuna näeb Kisel ministeeriumis end ennekõike kui teadus- ja turupõhise taustainfo andjat, kuidas erinevad muutused või poliitikameetmed võivad turu toimimist mõjutada.