Elektrienergia on tänapäevase ühiskonna vereringe – nähtamatu, aga asendamatu. Sellel põhinevad nii igapäevased mugavused kui ka kogu meie majanduse konkurentsivõime.

Paratamatult kaasnevad energiasüsteemi ümberkujundamisega ka küsimused: kui kiiresti ja milliste lahendustega suudame minna üle puhtale energiale, tagades samal ajal varustuskindluse ja taskukohasuse? Neile olulistele küsimustele tasub läheneda läbi kolme ajahorisondi.

Lühiajaline vaade: töö pole veel tehtud

Viimastel aastatel on meie energiamaastikul aset leidnud mitmeid suuri muudatusi. Üks olulisemaid neist on desünkroniseerimine Venemaa elektrisüsteemist tänavu veebruaris. See suur samm energiasõltumatuse suunas, tõi kaasa positiivseid muutusi, kuid suures plaanis oli see alles stardipauk.

Nüüd on aeg keskenduda sellele, et meie piirkondlikud süsteemihaldurid rakendaksid kogu potentsiaali, mis peitub sagedusturgude käivitamises ja paindlike varade kasutuselevõtus. Balti riikides, sealhulgas Eestis, seisame silmitsi olukorraga, kus küllaltki suur osa väikemahulistest, ent paindlikest reservidest jääb täna turul rahaliselt kasutamata.

Näiteks Eleringi hiljutine sekkumine turule Kiisa avariielektrijaamaga tõi küll kaasa sagedusturu hindade languse, ent märkimisväärne osa turul olevast võimekusest jääb nüüd seetõttu realiseerimata. Selle võimekuse realiseerimisel annaksime hoogu valdkonna arengusse.

Sagedusturgude korraldamises ning paindlike varade kasutuselevõtus on meil võimalik ja vajalik teha rohkem. Tehnilised platvormid selleks on olemas, näiteks oleme Eesti Energia liidestunud kõigi Eesti ja Leedu sagedusturgudega ning töötame selle nimel, et 2025. aasta jooksul saaks liidestatud ka Läti. Oleme hetkel piirkonnas üks vähestest energiaettevõtetest, mis on teinud ka tuule- ja päikeseenergia sagedusturgude jaoks kättesaadavaks ja juhime üle Baltimaade enam kui ühe gigavati jagu taastuvenergia varasid.

Erinevalt endiselt tugevalt juurdunud müüdist, on tuulepargid osutumas bilansiteenuste pakkumisel väga efektiivseks. Nende tootmist on võimalik prognoosida, elektritoodangut saab kõigest ühe kilovati täpsusega juhtida ja tootmist vastavalt võrgu vajadustele kiiresti üles või alla koormata.

Käeulatuses on ka aeg, mil kliendid, nii eraisikud kui ettevõtted, saavad turule siseneda ja pakkuda oma tootmisvarade paindlikkust, olgu see siis akude, tuule- või päikeseparkide näol. See ei ole pelgalt tehniline ülesanne, vaid ka turukujunduslik ja regulatiivne väljakutse, kus koostöö ja selged mängureeglid on võtmetähtsusega. Näiteks Eesti Energia automaatse kauplemisplatvormiga ühendatud kliendile kuuluv 1 MW/2MWh aku teeninuks tänavu aprillis turgudelt üle 100 000 euro. See teeks oma energialahenduste rajamise ettevõtete jaoks märksa atraktiivsemaks.

Keskpikk vaade: roheline peab töötama suures mastaabis

Suures plaanis võtavad meie ühised eesmärgid kokku Euroopa Liidu "Fit for 55" pakett, riiklikud energia- ja kliimakavad ning hoolimata üksikutest vastutöötajatest avalikkuse kasvav ootus puhtama tuleviku järele. Eesmärkide saavutamiseks aga ei piisa üksikutest pilootprojektidest või pressiteadetest. Me peame suutma muuta rohelise energia töökindlaks, skaleeritavaks ja majanduslikult elujõuliseks.

Eestis maksab imporditav elekter ühiskonnale hinnanguliselt 160 miljonit eurot aastas. See raha võiks jääda siia, luues töökohti, tugevdades varustuskindlust ja vähendades sõltuvust välisturgudest. Kohaliku taastuvenergia suurendamine ei tähenda ainult uusi tuule- ja päikeseparke, vaid ka nutikaid viise, kuidas need süsteemi integreerida ja juhtida. Eestis imporditakse ligi kolmandik (30,66 protsenti) tarbitavast elektrist, mis lisaks kõrgele hinnale tähendab ka majandusliku väärtuse äravoolu välismaale.

Samal ajal on vaja asendada vananevat taristut. Paljud meie senised lahendused ei ole loodud uue ajastu vajadusi silmas pidades. Oluline on lisada süsteemi salvestusvõimekust, arendada edasi paindlikkust ja optimeerida olemasolevate varade kasutamist. Eesti Energias oleme juba käivitanud Auvere aku pilootprojekti, 26,5 MW/53,1 MWh mahutavusega aku, mis on tõestanud, et akud sobivad ideaalselt kõikideks sagedusturgude teenusteks. Järgmine samm on salvestusmahu kasvatamine ja väärtusahela laiendamine.

Kui me vaatame järgmisi arengusuundi, siis näeme, et Läänemere piirkond vajab rohkem kohalikke energiaressursse. See on ainuvõimalik strateegiline valik, mis suurendab meie energiasõltumatust ja suunab raha kodu-, mitte välisturgudele. Samuti on meil vaja arendada salvestusvõimekust, et ära kasutada kõik taastuvenergiast saadavad ressursid.

Eesti jaoks on oluline olla energeetiliselt ühendatud sõbralike naaberriikidega. Oleme selles suunas olnud edukad, kuid nüüd tuleb hoog maha võtta ja põhjanaabrite eeskuju järgida. Soomlased on võtnud ka energeetikas vastutuse seista enda jätkusuutlikkuse eest. Nii võiks ka Eesti ja Baltimaad ühtse energiasüsteemina katta kogunenud võlad ja ehitada välja elektritootmise, mis katab meie enda vajadused.

Pikaajaline vaade: teadmatus ei ole oht, vaid võimalus

Energeetikas kipume sageli otsima "õiget" tehnoloogiat või "kindlat" lahendust, ent tulevik üllatab meid alati. Innovatsioon ei sünni ainult laborites, see sünnib koostöös, katsetamises ja valmisolekus eksida.

Me peame kombineerima töötavad tehnoloogiad uute lahendustega. Salvestid, väikereaktorid, vesinik, paindlikkus on osad lahendusest, mis ei toimi eraldi, vaid süsteemina. Sama oluline kui tehnoloogia ise on süsteemi juhtimine ja koordineerimine – turureeglid, mis võimaldavad kõigil osapooltel tegutseda ühises raamistikus ning tagada ühiskonna jaoks tervikuna suurim võit.

Kuigi väikereaktorid (SMR) ja tuumasüntees on väga huvitavad tehnoloogiad, ei pruugi need praktiliseks lahenduseks saada enne 2035. aastat. Järgmise kümne aasta jooksul peame seega keskenduma olemasolevatele tehnoloogiatele ja võimalustele, neid pidevalt täiustama ning nutikamalt tööle panema.

Tasakaal energia taskukohasuse, varustuskindluse ja puhtuse osas on meie enda teha. Puhtamale energiatootmisele üleminek ei ole ainult tehnoloogiline ega poliitiline küsimus, see on ühiskondlik kokkulepe. Selle elluviimiseks vajame ambitsiooni ja koostööd, pika plaaniga investoreid ja uudishimulikke insenere.

Meie ülesanne on mitte ainult toota rohelist energiat, vaid teha see töökindlaks, kättesaadavaks ja väärtuslikuks. Kui me suudame taastuvenergia toimima panna, tuleb kõik muu juba järele. Tasakaalustatud energiaportfell, mis ühendab taastuvenergia, salvestid, paindlikkuse ja tarkuse, on võti paremasse tulevikku.