Valitsusliidu koalitsioonileppe energeetika osa alustab varustuskindlusest, mille Eesti tagab põlevkivijaamadega kuni uute juhitavate võimsuste lisandumiseni. Riik soovib, et juba selle aasta lõpust tuleks tagada konkurentsivõimeline elektri lõpphind.

"Eleringile paneb omanik kohustuse ka hinda jälgida, seda tänase päevani mitte keegi pole seda jälginud, see on positiivne pool," ütles energeetikaekspert Arvi Hamburg.

"Elering arvestab investeeringute mõju elektri lõpphinnale. Ja mida rohkem me suudame siia tekitada kohapealset tootmisvõimsust, see aitab kaasa ka elektri lõpphinna allapoole toomisele," lausus energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Leppe järgi on vaja suurendada taastuvenergia tootmise võimekust. Selleks korratakse üle, et tänavu algab taastuvelektri vähempakkumise maismaa tuuleparkidele. Meretuuleparkidest on kavas kirjas vaid, et nende turule toomiseks panustatakse Euroopa puhta tööstuse leppele. Valitsus loobus talvel kavatsusest toetada 2,6 miljardi euroga meretuuleparke ja see on praegu Hamburgi sõnul tundlik teema.

"Meretuul on maatuulest kordades kallim ja järelikult tarbija kulu on suurem.  Selles mõttes seda tulebki käsitleda ikkagi tervikkuluna ühiskonnale, mitte ainult elektrihinnale," ütles Hamburg.

"Meretuuleparkidega – kui finantseerimisskeemid ja finantsinstrumendid tekivad, siis see on sobiv pankadele, sobiv investorile ja vastuvõetav ka riigile –, siis saab nendega edasi minna, kui üks nendest kolmest elemendist ei tööta, siis tuleb oodata," ütles Sutt.

Sunly arendab nii päikese- ja tuulejaamu kui ka salvestusvõimsusi . Neile kuulub ka kolmandik Paldiski pikaajalise vesisalvesti suurprojektist.

"Fookus salvestusel, meie arvates väga positiivne. Võib-olla kuskohas oleks tahtnud tugevamat rõhuasetust, on pikaajaline salvestus. Kui vaadata Leedu-Poola poole, siis tegelikult tehakse otsuseid erinevate finantsinstrumentide osas, et pikaajalise salvestuse projektid saaksid ellu viidud," lausus  Sunly maajuht Klaus-Erik Pilar.

Hamburgi sõnul on tuumaenergeetika arendamine leppes isegi kõige jõulisemalt esile toodud. Kuid üldiselt ei saa dokumenti tegevusplaanina võtta, ütles Hamburg.    

"Selle aasta lõpuks me alles teeme ENMAK-i (energiamajanduse arengukava) 2035. aastani, mis on nüüd tõenduspõhine ja andmepõhine. Siis võib teha kokkuvõtte. Kõik need punktid, mis on (koalitsioonileppes) kirjas, on kuidagi ennatlikud või arvatavad tegevused," ütles Hamburg.