Uus võimuliit on Eesti 200 initsiatiivil leppinud kokku, kuidas leida spordi- ja kultuurivaldkonda lähiaastatel kümneid miljoneid eurosid juurde.

Kui praegu on internetis tegutsevatelt kasiinodelt ja kihlveokontoritelt küsitav kaughasartmängumaks kuus protsenti, siis kokkuleppe järgi peaks see langema 2028. aastaks nelja protsendini ehk kolmandiku võrra.

Eesti 200 poolt kõnelusi vedanud riigikogu liige Tanel Tein rääkis ERR-ile, et niiviisi maksu langetades taotleks Eestis tegevusluba ka aina rohkem internetis tegutsevaid hasartmänguettevõtteid.

Mida rohkem ettevõtteid tegevusluba taotleks, seda suurem oleks ka riigile lisanduv maksutulu.

Rahandusministeeriumi andmetel peaks sel aastal laekuma kaughasartmängudelt riigieelarvesse 22,65 miljonit eurot. Tanel Tein rääkis, et kaughasartmängumaksu langetades võiks 2028. aastal laekuda aga 50-60 miljonit eurot.

Poliitik rääkis, et pool sellest lisanduvast maksutulust läheks uude loodavasse spordiobjektide rahastamise fondi.

"Kultuurkapitalis on meil praegu olemas kultuuriobjektide nimekiri, mida me ehitame, näiteks Pärdi keskus Rakveres ja Siuru kultuurikeskus. Täna see, mille eest ehitatakse ERR-i maja, ei ole ka rohkem ega vähem kui hasartmängumaksust tulev tulu. Samamoodi tekiks siia kõrvale ka spordiobjektide nimekiri. Eesti olümpiakomiteel on kindel nimekiri, mis on praegu Eestis puudu, sest me ei leia riigieelarvest nende jaoks finantseerimise võimekust. Seepärast me seda lisatulu lähemegi looma," märkis Tein.

Koalitsioonileppes seisab kavatsus rajada Eestisse näiteks rahvusvaheliste ürituste korraldamiseks mõeldud multihall. Teini sõnul on võimaliku spordiobjektide nimekirja puhul räägitud ka võimalikust olümpiaujulast ning sisevelotrekist.

"Eestis on ka palju olemasolevaid hooneid, mis vajavad tegelikult rekonstrueerimist," rääkis Tein.

20 protsenti läheks spordi- ja kultuurivaldkonnale, et toetada seal eraraha kaasamist. Ülejäänud 30 protsenti lisanduvast maksutulust läheks aga üldiselt riigieelarvesse.

Kaughasartmängumaksu tulust tuleb suur osa ettevõtetelt, kelle kliendid on eeskätt välismaal.

Tanel Tein tõi paralleeli sellega, kuidas suured infotehnoloogiahiiud on end registreerinud Iirimaale.

"Miks sinna on läinud suurkorporatsioonid peakontoritega, näiteks Google, Meta ja Microsoft, kes toodavad tänaseks riiki erinevate maksudega ligi kolm miljardit eurot? See on ka küsimus, mida me saame Eestis selles osas teha, mida seadustega muuta, et saada osa globaalse turu ettevõtlusest ja ka maksudest," rääkis Tein.

Tein märkis näiteks, et kui praegu on Eestis interneti teel hasartmängude osutamiseks tegevusluba taotlenud umbes 40 ettevõtet, siis Maltal on neid 340.

"Maltal on natuke teine süsteem, aga kogu mõju sellest sektorist on neil 1,6 miljardit eurot aastas. Me ei taha muutuda Maltaks, kaugel sellest, aga sellest tulust, mis seal globaalsel turul on, teatud raamatupidamisi suure tõenäosusega õnnestub siia tuua. Kui meil on selline kontrollitud süsteem, siis ma ei näe absoluutselt probleemi, et me ei peaks seda tegema," ütles Tein.

Välismaal tegutsevate ettevõtete üle on keerulisem järelevalvet teha

Rahapesuekspert Henrik Mägi ütles, et kuigi riik saaks hasartmängumaksu langetades rohkem maksutulu ning hasartmängu sõltuvusega kaasnevad probleemid jääksid teiste riikide kanda, kaasnevad sellega siiski ka omad riskid, mida riik peab hakkama maandama.

Nii näiteks asuvad paljud ettevõtted, kes tegevusluba hakkaksid taotlema, ühes tarbijatega välismaal.

Eesti on kehtestanud mitmed nõuded, mida need tegevusluba taotlenud ettevõtted peavad järgima. Nii näiteks ei tohi hasartmänge mängida alaealised, reklaamid ei tohi inimesi eksitada ning reeglid peavad üldse olema kõigile ühetaolised ja läbipaistvad.

Eesti ametiasutuste kohustus on seista hea selle eest, et tegevusloa saanud ettevõtted kõiki neid nõudeid ka täidaks.

Välismaal tegutsevate ettevõtete üle tõhusat järelevalvet teha on rahapesu andmebüroole ning maksu- ja tolliametile Mägi sõnul aga keeruline.

Mägi sõnul on see risk maandatav. "Küsimus ongi selles, et kas on piisavalt ressurssi järelevalvele ning kas seadused võimaldavad piisavalt tõhusat järelevalvet," märkis ta.

Võimuliit lubab suurendada rahapesu andmebüroo järelevalvet

Paralleelselt lubadusega langetada spordi- ja kultuuri hüvanguks kaughasartmängumaksu, kätkeb ka koalitsioonileping lubadust suurendada rahapesu andmebüroo järelevalvet ja tõhustada nõudeid tegevusloa omajatele.

Tanel Tein ütles, et võimalike ohtude ning nende maandamise kohta peaks küsima eeskätt rahapesu andmebüroolt.

"Meie soovime kultuuri ja sporti lisaraha juurde tuua ja selleks oleme me toonud välja võimaliku plaani. Rahapesu andmebüroo ütleb, et seal on teatud riskid. Me nõustume sellega ja nüüd me otsimegi mõlemalt poolt lahendust," ütles ta.   

Henrik Mägi rääkis, et sarnaseid suuremaid riske on mõistlik võtta vaid siis, kui ka oodatav maksutulu on piisavalt suur. See maksutulu ei pruugi olla aga riigile tulevikus stabiilne rahaallikas.

"Kui Eesti reklaamib ennast kui riiki, kus on võimalik siin mitte asuval ettevõttel tegevusluba omandada ja me tolereerime hasartmängupakkumist kolmandates riikides ning meie peamine müügiargument on, et meie maksumäär on neli protsenti, siis kindlasti tekib mõni teine riik, kes pakub 3,5 protsenti maksumäära. Ja kui tegemist on ettevõttega, kes selle järgi valib endale asukohta, siis ta liigub järgmisena sinna. Toortõlkes nimetatakse seda "võidujooksuks põhja"," ütles Mägi.

Rahandusministeeriumi esindaja ütles ERR-ile, et võimuliidu plaanid on alles liiga värsked, et neid kommenteerida.