Tallinna linnavalitsus otsustas eelmisel nädalal, et alates eelolevast talvest võtab Tallinn lumekoristuse enda kanda kõigil linnale kuuluvatel kõnniteedel. Täpsemalt hakatakse koristama lund ja jääd, tegema libedustõrjet ja koristama puistmaterjali jääke.

Lumekoristust hakatakse tegema Tallinna linnale kuuluvatel kõnniteedel, mis
asuvad teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel. Seni reguleeris eeskiri, et neid
töid teeb külgneva kinnistu omanik. Muudatus ei puuduta kinnistuomanikke, kelle kinnistu ja sõidutee vahel asuv kõnnitee kuulub eraomandisse ehk nendel kõnniteedel linn lund koristama ei hakka.

Linnale kuuluvate kõrvaltänavate äärsetel kõnniteedel seatakse talihoolduse kohustus linnaosavalitsustele.

Määruse seletuskirjast tuleb välja, et kõnniteede talihoolduse ülevõtmine läheb linnale aasta peale maksma umbes 11 miljonit eurot. Käsitsi teehooldus läheb aasta peale maksma 5,76, masinatega 1,54 ja lumevedu 3,86 miljonit eurot.

Arvutused on tehtud eeldusel, et 60 protsenti kõnniteede talihooldusest tehakse käsitsi ja 40 protsenti masinatega ning arvestatud on kalendrikuid oktoobrist märtsini. Ühes kuus läheb käsitsi ja masinaga hooldus kokku maksma umbes 1,2 miljonit eurot. Ruutmeetri hind on käsitsi hooldamise puhul kaks ja masinaga hooldamise puhul 0,8 eurot. Kokku on vaja talihooldust teha 800 000 ruutmeetril.

Seletuskirjas märgitakse, et senisest rohkem hakatakse talihooldusel kasutama masinaid. Linnal tuleb kõnniteede talihooldaja leidmiseks läbi viia hange.

Pealinna võimuliit sai mullu kriitikat, et möödunud talvel ei võetud kohustust linna kanda täies mahus, vaid ainult mõnes linnaosas, Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas, kuigi mullu kevadel võimule tulles olid seda lubatud.

Koalitsioonilepingus on kirjas, et "vabastame kinnistuomanikud kohustusest linnale kuuluvaid kõnniteid talvel hooldada ja lumest koristada. Võtame selle kohustuse linna kanda ja rakendame selle võimalikult kiiresti".

Kui palju kõigi linnale kuuluvate kõnniteede lumekoristus linnale maksta võiks, on viimaste aastate jooksul palju spekuleeritud. Eelmine linnavalitsus rääkis 27 miljonist eurost, praegune eelmisel aastal 15 miljonist.

Kergliiklusteed võib edaspidi erandjuhul ka soolatada

Uuenduseks on ka see, et edaspidi võib erandkorras ning Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti nõusolekul kasutada Tallinna kergliiklusteedel lume- ja libedustõrjeks ka kloriide ehk rahvakeeli kergliiklusteid soolatada. Määruses öeldakse, et "kloriidide kasutamine on lubatud keskkonna- ja kommunaalameti kirjaliku loa alusel erandkorras, kui see on raskete ilmastikuolude korral vajalik ohutu liiklemise tagamiseks".

Seni oli kergliiklusteedel lume- ja libedustõrje tegemiseks tuha ja kloriidide kasutamine keelatud. Määruses põhjendatakse muutust sellega, et raskete ja kiiresti muutuvate ilmastikuolude korral on kloriidide kasutamine ohutuse
tagamiseks teatud juhtudel vältimatu, sest need toimivad rasketes oludes kõige kiiremini ja tõhusamalt ning on kõige paremini kättesaadavad. Raskete ilmastikuolude näiteks tuuakse jäävihm.

Keeld kasutada lume- ja libedustõrjeks tuhka jääb kehtima.

Kui linnavolikogu muutused sel neljapäeval kinnitab, hakkavad need kehtima 1. oktoobril. Selleks ajaks tuleb ümber teha ka praegu kehtivad lepingud.