Värskes koalitsioonilepingus on kirjas, et tervishoiu rahastamine peab muutuma jätkusuutlikumaks. Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul vajab tervishoid riigieelarvest lisaraha, aga tema seda praegu küsima ei lähe, sest ei ole selge, kuhu tervishoius raha kulub.

"Kui me suudame natukenegi lükata käima mõned protsessid, mis tervishoiuteenuste kasutamist ja osutamist optimeerivad, siis me näeme ära ka selle, kus on kõige suurem lisavajadus ja siis me hakkame ühel päeval kindlasti ka lisaraha küsima. Pluss me tahame välja töötada ka selle printsiibi, kuidas kasutada eraraha tervishoius," lausus sotsiaalminister Karmen Joller.

Kui sotsiaalministri rehkenduse kohaselt jagub tervisekassa reservidest kaheks aastaks ja kui seejärel lisaraha ei leita, tuleb arstiabi kärpida kümnendiku võrra, siis tervisekassa hinnangul tuleb ravi kättesaadavust hakata piirama varem, sest olemasolevatest reservidest peab jaguma mitte kaheks, vaid neljaks aastaks.

"Kui me hoiame tänast taset ja kasutame kahe aasta jooksul ära reservid, siis meie prognoos on küll, et see kärbe ei ole 10 protsenti, vaid tunduvalt rohkem. 10 protsenti täna, vaadates meie eelarvet, me räägime umbes 200 või 250 miljonist," sõnas tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard.

Umbes selles suurusjärgus on Põhja-Eesti regionaalhaigla ja kliinikumi eelarve. Ilmselt on vaja arstiabi kättesaadavust veelgi varem ja veelgi mahukamalt kärpima hakata, sest tervisekassa lähtub eelarvet tehes, et reservidest peab jaguma neljaks aastaks. Banhardi sõnul annab kindlasti üht-teist tervishoius efektiivsemaks muuta, aga hinnanguliselt annab see kokkuhoidu ühe protsendi jagu.

"Alustame ühest otsast, hakkame kuskilt pihta, kui me mitte midagi ei tee, siis me ei jõuagi kuhugi," ütles Joller.

Tervishoiu rahastamise eksperdi Kaija Kasekambi sõnul tervishoiusüsteemi efektiivsemaks muutmisest ei piisa, sest see ei lahenda pikaajalist rahastamise probleemi. Ka ei usu ekspert, et eraraha suurem kaasamine võiks tervishoiu kriisist välja aidata.

"Suurem osa ravikulusid on meil teatud inimrühmades ja nende puhul nii või naa tuleb riikidel solidaarselt panustad avalikust sektorist, et need teenused kättesaadavaks teha. See lihtne statistika, et enamiku tervishoiurahadest kulutab ära viis protsenti elanikkonnast," lausus tervishoiu rahastamise ekspert Kaija Kasekamp.

Kasekampi sõnul on võimalik tervishoiurahastamise otsuseid edasi lükata, kuid sel juhul tuleb arvestada ka võimalike tagajärgedega.

"Valikuvariandid on see, et kas leida see avalikust sektorist või lükata see eraisikute enda kanda. Kui lükata see näiteks tööandjate kanda läbi erakindlustuse, siis ei taga see universaalset ligipääsu, sest suurem vajadus on neid sihtrühmades, kes tööl ei käi," ütles Kasekamp.

Tervisekassa eelarve on 2,5 miljardit eurot.