Trump kehtestas tollid 1977. aasta rahvusvahelise hädaolukordade majandusvolituste seaduse (IEEPA) alusel. Kohtu teatel ei anna aga IEEPA presidendile nii ulatuslikke volitusi, seega ületas president tariife kehtestades oma volitusi, vahendas The Wall Street Journal. 

Trumpi administratsiooni advokaadid teatasid vahetult pärast kohtuotsust, et kavatsevad selle edasi kaevata.

Kohtu viimane otsus muudab juba niigi keerulise olukorra veelgi segasemaks. Trump on pannud lisatollid pausile ning peab hetkel kaubanduskõnelusi kümnete riikidega. Trump sõlmis juba kokkulepped nii Hiina kui ka Suurbritanniaga. Viimane otsus seab aga need lepingud kahtluse alla. 

Üldjuhul vastutab tollimaksude kehtestamise eest USA kongress, kuid viimaste aastakümnete jooksul on kongress delegeerinud palju volitusi presidendile. Kui Trump aprillis tollid välja kuulutas, teatas ta, et kaubandusdefitsiit on tekitanud riikliku hädaolukorra. 

Kolmapäevane otsus leiab, et kongress ei saa presidendile piiramatus ulatuses tariifide kehtestamise võimu delegeerida. Kohus leidis, et sellise delegeerimise korral ei kehtiks enam võimude lahususe printsiip. 

"Piiramatu tollide võimu delegeerimine kujutaks endast seadusandliku võimu ebaõiget loovutamist teisele valitsusharule," teatas kohus. 

Finantsturud reageerisid aga viimasele otsusele positiivselt, Aasia börsid võtsid suuna üles. Ka Wall Streeti aktsiaindeksite futuurid läksid rohelisse. 

Ka naftahinnad pole jäänud Trumpi tollipoliitikast puutumata ning Brenti hind võttis neljapäeval suuna üles. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli lõuna paiku 65,71 dollarit barreli kohta.