Arvo Pärdi muusikamaja projekteerimisest saadik on selle puhul räägitud kolmest Rakverele olulisest asjast. Esiteks oli eesmärk ehitada lõpuni Alar Kotli projekteeritud, kuid teise maailmasõja käigus pooleli jäänud Pauluse kirik. Teiseks leevendatakse majaga kohalike rahvakollektiivide proovi- ja esinemisvõimaluse kitsikust. Ja kolmandaks saab Rakvere seni linnas puuduva korraliku mitme saaliga kontserdipaiga.

Majale on omamoodi karuteeneks saanud eelmisel sügisel Arvo Pärdi 89. sünnipäeval koos nurgakivi panekuga avalikuks saanud ja paljude meelehärmiks kitsas otsustajate ringis ja poolsalaja tehtud nimevahetus. Maja täispikaks nimeks valiti Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamaja ning nn igapäevaseks kasutusnimeks Ukuaru muusikamaja.

2009. aastast Rakveresse plaanitava Arvo Pärdi muusikamaja nimele Ukuaru nime lisamiseks toodi eelkõige kaks põhjust. Esiteks avati 2018. aastal Laulasmaal Arvo Pärdi keskus ning nimede suur sarnasus on juba eksitanud Rakvere kandi inimesigi, kes otsisid Rakverest hoopis Laulasmaa keskust, mitte ei tahtnud vaatama tulla valmimisjärgus muusikamaja.

Teiseks Rakvere muusikamaja nimevahetuse põhjuseks oli see, et maja sisule keskenduma hakates leiti, et Arvo Pärdi nimi piiraks muusikamaja kasutust, sest mitte kõik potentsiaalsed maja rentida võivate esinejate muusikastiilid ei kõlaks kokku maailmakuulsa helilooja nime ja vaimuga. Ehk valida oli, kas muuta maja nime või piirata kasutajate ringi ehk sellega ka rahavoogu.

Alles maja nimesse Ukuaru lisandumisega paistis jõudvat osale inimestele kohale, et ka Arvo Pärdi muusikamajas jookseksid ringi lapsed ja mängiks lõõts, nii nagu see oli oma kodu puhul oluline Minnale, kes oli tegelane Veera Saare raamatus "Ukuaru", millest Leida Laius tegi filmi, kus kõlas ka Arvo Pärdi kuulus "Ukuaru valss".

Rahvusvahelise haardega muusikamaja linna rahvamajaks muutumise kartjatele oli häirekellaks seegi, et kontserdisaali lubatud oreli soetamine on lükatud teadmata kaugusesse. Tuletaks meelde, et kuigi riik toetab kultuurkapitali kaudu maja enam kui 20 miljoni euroga, on oreli jaoks mitme miljoni euro leidmine Rakvere linna ülesanne. Aga nagu Arvo Pärdi muusikamaja vajab orelit, vajab iga orel, et sellel mängitaks vahel ka Pärdi muusikat, ning tõenäoliselt oli maja nimesse Ukuaru nime sissetoomine mõeldud ka oreli puudumist leevendava asjaoluna.

Selge on see, et oreli puudumine kitsendab Ukuaru maja kõrgkultuurilisi võimalusi, kuid juba on seda osavalt ära kasutanud näiteks kohalik Kolmainu kirik, kes on teinud üleskutse, et just nende juurde saab endiselt kogu suve tulla orelit kuulama.

Jah, nimi ja orel on küll majale tähtsad, kuid kui mina oleksin Rakvere linnakodanik, teeks mind Pärdi-Ukuaru muusikamaja nime ja oreli kõrval murelikuks hoopis paar muud aspekti.

See, et linn suudaks leida lahenduse, kuidas pakkuda rahvakunsti viljelejatele ka edaspidi trenniaegu nii, et see ei käiks harrastajatele üle jõu. Sest just nemad annavad majale igapäevase hingamise. Ja nad saaks ühe oreli hinnaga seal kepsutada ja lõõritada aastaid.

Ukuaru muusikamaja käigus avastati, et hoone varjutab lubamatult naabermaja kortereid. Selgus, et spetsialistid olid sellele mitu korda linnavalitsuse tähelepanu juhtinud. Linnavõimude põhjendus, miks asjaga õigel ajal ei tegeldud ja korterite omanikke ei hoiatatud, oli see, et aja jooksul on info ära ununenud. Kui sellised linnakodanikke puudutavad olulised aspektid on jäänud suurprojekte tehes kahe silma vahele, siis on oht, et väiksemate projektide puhul on lohakusaste veelgi suurem.