Kuna muusikamaja on pühendatud helilooja Arvo Pärdile, kes on kirjutanud ligi paarkümmend oreliteost, on tekitanud oreli puudumine kohalikes pahameelt. Samuti oli riigikogule saadetud toetuse saamise avalduses kirjas, et Pärdi nimelisse muusikamajja tuleb orel. 

Rakvere linnapea Triin Varek ütles, et kindlat otsust, et orelit muusikamajja ei tule, praegu linnal pole, kuid täpsemad pilliteemalised arutelud on tõepoolest veel ees.

"Kohalik meedia on asja üle võimendanud ja infot kallutatult esitanud. Kohe ei saaks orelit sinna nagunii ehitada, sest meie inimestel, nagu abilinnapea Kert Karus ja linnaarhitekt Angeelika Pärna, on teadmine, et maja peab olema sissetöötatud ja tolmuvaba, enne kui sinna orel ehitada," rääkis Varek.

Samas tunnistas Varek, et hiljutine käik Saksamaale Berliini kohalike kontserdimajadega tutvuma, oli Rakvere linnajuhtidele suur ehmatus.

"Saime teada, et ka Berliini Filharmoonias on vaid kuus orelikontserti aastas," ütles Varek. Siiski lisas ta, et orel oli tõesti Rakvere Arvo Pärdi muusikamaja algse projekti osa ja oreli hanke ettevalmistamine käib.

"Ka oreli hanke ettevalmistamine on pikk protsess," sõnas Varek.

Kes - kas riik või linn - peaks oreli eest hiljem maksma, on aga lahtine, sest Vareki sõnul pole orel riigilt saadud ehitusraha sees.

"Arutelu, kes peaks oreli eest maksma, on samuti alles ees. Teada on, et orel läheks kallimaks kui 1,5 miljonit eurot, tõenäoliselt maksaks see kaks kuni kolm miljonit. Ja kuigi meil on oma orelimeister olemas, tuleks korraldada rahvusvaheline hange, sest otsehankesse me minna ei saa," rääkis Varek.

Keskuse ehituse kallinemine on toonud samuti kahtlusepilvi oreli kohale.

"Saime riigilt 21 miljonit, aga ehitushinnad ja käibemaks on tõusnud," ütles linnapea. Ehituse lõplikku maksumust ta hetkel prognoosida isegi ei oska.

ERR-iga rääkinud riigikogu kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna (Reformierakond) ütles, et mais andis kultuurkapitali juht Margus Allikmaa komisjonile ülevaate Ukuaru muusikamaja ehitusest, ja selle järgi läheb kõik praegu kenasti.

"Küll aga on tõsi, et kultuurikapitali seaduse järgi saab rahastada ainult ehitust ja renoveerimist, kuid mitte sisustust. Seega ei saa kultuurkapitali rahast oreli ehitamist toetada," ütles Kersna.

Kersna sõnul on oreli ehitus veel kallim, kui Vareki pakutud summa - koguni viis miljonit eurot.

"Kultuurkapital on hinnanud, et Rakvere Ukuaru muusikamaja väärtust ei kahanda see, kui seal orelit ei ole. Muusikamaja on Rakvere kogukonnale suurepärane võimalus ja ma usun, et korraldajad täidavad selle hea sisuga," sõnas Kersna.

Samas ütles Kersna, et pikemas perspektiivis võiks kultuurikomisjoni hinnangul orel Rakvere Ukuaru muusikamajas siiski olla.

Muusikamaja uus nimi on jätkuvalt kohalik tüliküsimus

Otsuseid ootav olev orel ja keskuse mullu sügisel muudetud nimi - Ukuaru -, on aga ühe kohaliku poliitiku hinnangul kontseptsiooni muutus, mis võib viidata sellele, et riigi antud raha pole kasutatud eesmärgipäraselt.

Rakvere linnavolikogu opositsionäär ja Arvo Pärdi nime muusikamaja nimes säilitamise eest võitleva kodanikualgatuse liige Andres Jaadla kurtis kirjas kultuurkapitalile ja riigikogu kultuurikomisjonile, et riiklikult tähtsa kultuuriobjekti väidetav suunamuutus rahvalikumas suunas tähendab, et tegemist võib olla riikliku rahastuse eesmärgi rikkumisega.

"Sisuliselt toimub kogu esitatud riikliku kultuurobjekti kontseptsiooni muutus, kus riiklik kultuuriobjekt - Arvo Pärdi nimeline muusikamaja - on muutumas Rakvere rahvamajaks Ukuaru," kirjutas Jaadla.

Jaadla heidab ette, et nimemuutuse korraldas linnapea Triin Varek kabinetivaikuses.

"Puudub siiani selgus miks ja kelle initsiatiivil ja eestvedamisel nimemuutus ette võeti," kirjutas Jaadala.

Kultuurikomisjoni juht Liina Kersna märkis Jaadla jutu kommentaariks, et tegelikult oli nimevahetus Arvo Pärdi perekonna soov.

"Nimeküsimust arutasid mullu sügisel kultuurikomisjon, kultuurkapital ja kultuuriminister Heidy Purga ning oldi ühel nõul, et kui Pärdi perekond seda soovis, siis ei saa vastu olla," rääkis Kersna.

Kersna sõnul ei tahtnud Pärdi perekond, et tekiks segadus Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskusega ja nimi Ukuaru sobis neile hästi.

2021. aastal võttis riigikogu vastu otsuse, millega kinnitati riiklikult tähtsad kultuuriehitised: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal "Manufaktuur", Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitis ja Tallinna filmilinnak.

Rakvere linn ja ehitaja sõlmisid Ukuaru muusikamaja peatöövõtulepingu 2023. aastal ja ehitus- ja rekonstrueerimistööd peaksid valmima selle aasta lõpus. Avamine on kavandatud järgmise aasta jaanuari.