Languse peamiseks põhjuseks ei olnud ränne – selle saldo oli -4600 inimest, vaid sügavalt negatiivne loomulik iive. Aasta jooksul suri riigis umbes 26 600 inimest, sündis aga kõigest 12 887 last.

Absoluutarvudes on surmade arv väikseim vähemalt alates 1991. aastast, kuid negatiivne rekord on ka sündide arv, mis on väikseim alates 1922. aastast, kui Läti statistikaametil sündide kohta andmed olemas on. Eelmise aasta sündide arv (12 887) on 1603 (11,1 protsenti) väiksem kui 2023. aastal. 

Seega kahanes Läti rahvaarv negatiivse loomuliku iibe tõttu 0,7 protsenti ehk ligi 13 700 inimese võrra, negatiivse rändesaldo tõttu vähenes rahvaarv 0,3 protsenti ehk 4600 inimese võrra. 

Mullu saabus Lätisse elama 13 700 inimest ehk 4,8 protsenti (694 inimest) vähem kui 2023. aastal. Lätist lahkus eelmisel aastal 18 300 inimest ehk 3,8 protsenti (670 inimest) vähem kui tunamullu. 

2025. aasta algul elas Lätis ligi 17 000 Ukraina sõjapõgenikku (2024. aasta algul 25 700). 

Läti elanike keskmine vanus on 43,5 aastat. Riia piirkonnas on elanike keskmine vanus 42,7 aastat ja riigi idaosas, Latgales 45,9 aastat. 

Suurim on laste (kuni 14-aastaste) osakaal on Riia piirkonnas (15,7 protsenti), peaaegu sama suur Zemgales (15,4 protsenti), aga Latgales kõigest 12,7 protsenti.

Riikliku tähtsusega linnadest on suurim laste osakaal Jelgavas (17,1 protsenti elanikkonnast), väikseim riigi idaosas Daugavpilsis (13,6 protsenti).

Läti statistikaamet märkis, et vastsündinute arv on aasta jooksul vähenenud kõigis kolmes Balti riigis. Leedus oli see 19 100, mida on 1500 ehk 7,5 protsendi võrra vähem kui 2023. aastal, Eestis 9700, mis tähendab 1300 ehk 11,5 protsendi võrra vähenemist võrreldes 2023. aastaga. Samal ajal on Leedu rahvaarv tervikuna suurenenud minimaalselt: 4800 ehk 0,2 protsendi võrra, ulatudes 2025. aasta alguseks 2,891 miljonini, Eestis vähenes see 4700 ehk 0,3 protsendi võrra 1,370 miljonini.