Eelmisel aastal sündis 9690 inimest ja suri 15 756. Eestisse saabus 2024. aastal 18 634 inimest, välja rändas 17 260.

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuhi Terje Trasbergi sõnul oli loomulik iive mullu negatiivne (–6066 inimest), kuid rändesaldo positiivne (+1374 inimest).

"Et negatiivne iive süvenes võrreldes eelnevate aastatega veelgi, siis positiivne rändesaldo seda enam korvata ei suutnud. Nii langes rahvaarv eelmisel aastal pea 5000 inimese võrra," ütles Trasberg.

Ka rahvastikuteadlane Mare Ainsaar nentis ERR-ile, et värskes rahvastikustatistikas on suur muutus see, et rändesaldo on küll positiivne, aga positiivne kasv on väga väike, mis ei kompenseeri negatiivset loomulikku iivet.

"Peaaegu kümme aastat on olnud loomulik iive negatiivne, aga rändesaldo kompenseerib selle ära. Aga 2024. aasta oli see aasta, kus rahvaarv tegelikult langes. See on selles mõttes erakordne," ütles Ainsaar.

Esmakordselt Eesti rahvastikustatistika ajaloos, mis ulatub aastasse 1919, jäi mullune sündide arv alla 10 000. Võrreldes aasta varasemaga jäi sünde vähemaks 11,5 protsenti võrra (2023. aastal 10 949).

"Sünnitajate keskmine vanus on jätkuvalt tõusutrendis. Võrreldes 10 aasta taguse ajaga on esmasünnitajate vanus üle kahe aasta kõrgem, ulatudes nüüd 28,9 aastani. See on aasta võrra madalam kui Euroopa Liidu keskmine," selgitas Trasberg. 

"2024. aastal suri 15 800 inimest, mis on samas suurusjärgus nii 2023. aasta kui ka koroonaeelse ajaga. Paraku jätkus 2024. aastal kolm aastat kestnud sündide arvu järsk langus, mis viimasel aastal süvenes veelgi ja viis sündide arvu uue negatiivse rekordini," tõdes Trasberg. Ta lisas, et sündide vähese arvu taga on jätkuvalt ebakindlus tuleviku suhtes ja turbulentsed ajad ühiskonnas. 

Ainsaar täiendas omalt poolt, et kuigi kolmapäeval avaldatud statistikaameti andmed selle kohta täpsustatud infot ei anna, siis üldiselt on tavaline, et linnades on peredes vähem lapsi.

"Linnades on sündimus alati olnud madalam kui maakohtades. Oluline on muidugi selle juures silmas pidada, et enamik Eesti rahvastikust on linnarahvastik, nii et see määrabki meie sündimuse numbrid," tõi Ainsaar välja.

Mullu rändas Eestisse 18 634 inimest ja siit lahkus 17 260 inimest. Rändesaldoks kujunes 1374 inimest, mis on madalaim näitaja alates 2016. aastast.

"Sisserändajate arv on võrreldavas suurusjärgus Ukraina sõjale ja koroonale eelnenud perioodiga, kuid väljarändajate hulk, mida muuhulgas mõjutas ka ukrainlaste väljaränne, on viimase aastakümne suurim," märkis Trasberg. Väljaränne ületas mullu viimase kümne aasta keskmist 5000 inimese võrra. 

Eesti kodanikke saabus eelmisel aastal riiki 5218 ning lahkus 6472 ehk saabujaid oli 1254 võrra vähem kui lahkujaid. 

Ukraina kodanikke saabus Eestisse 7013 (2023. aastal 13 082, 2022. aastal 33 217) ja lahkus 3829. 

"Võrreldes aasta varasemaga saabus Ukraina kodanikke Eestisse 2024. aastal poole vähem ja pea viis korda vähem kui 2022. aastal. Kasvas aga Ukraina kodanike väljaränne. Märgatavalt langes mullu Venemaa kodanike sisseränne. Nende rändesaldo oli üle kahe aastakümne taas negatiivne ehk Venemaa kodanikke lahkus Eestist peaaegu kaks korda rohkem kui siia saabus," selgitas analüütik. 

Ainsaar pidas ka tõenäoliseks, et kui ajad lähevad paremaks ja julgemaks, siis hakkab ka lapsi rohkem sündima. Sündide absoluutarve mõjutab väga palju rahvastikupüramiid ja praeguse püramiidi järgi on Ainsaare sõnul näha, et järgnevatel aastatel on pigem keerulised ajad tulema.

"Selles vanuses, kus inimesed saavad kõige rohkem lapsi, on meil tulemas püramiidi auk. Sellega me lihtsalt peame arvestama, siin ei ole ju tegelikult mitte midagi teha," sõnas ta.

See tähendab ka seda, et paljusid asju peab riik planeerima teistmoodi. "Et kui me teame, et tegelikult lasteaiakohtade vajadus lähiaastatel langeb veelgi, siis osa lasteaedasid tuleb kinni panna. Sama puudutab koole."

Milline on eestlaste osakaal rahvastikust?

82 protsenti (1 123 000) Eesti elanikest on Eesti kodakondsusega, kuus protsenti Venemaa kodakondsusega, viis protsenti Ukraina kodakondsusega, neli protsenti määramata kodakondsusega ja kolm protsenti mõne muu riigi kodakondsusega.

Rahvuselt eestlaste arv kasvas pea 3000 inimese võrra ning eestlaste osakaal kogu rahvastikust on 68 protsenti (935 000).

Enam kui 10 000 inimese võrra langes rahvuselt venelaste arv. 

65 protsenti (893 000) elanikest räägib emakeelena eesti keelt.

Eesti kodanikest 83 protsenti peavad ennast rahvuselt eestlasteks ja 79 protsenti räägivad emakeelena eesti keelt.

Rändeandmetesse lähevad kirja inimesed, kes on asunud püsivalt Eestisse elama (sisseränne) või elasid enne väljarännet püsivalt Eestis. Väljarännanute arv ei kajasta neid sõjapõgenikke, kes viibisid Eestis transiidil. Ajutise kaitse saanud inimesed kajastuvad rahvaarvus vaid siis, kui nad on Eestisse püsivalt elama jäänud.